Kasutaja:Vaher/tunnetus

Tunnetus on kahe tähendusega:

1. filosoofias sk 'erkennen'-i vaste, st u teadmise saavutamise protsess;

2. tavakeeles sisuliselt 'tundma' synonyym. Jaak Kangilaski "Lehmad tunnetavad kevadet" KK 1985 nr 9.

Hiljem on Bruno Mölder veel asja üle arutanud (KK-s nr 6, 2014). Uku Masing (ei mäleta, kus) on nurisenud sõna üle (vist pidades Erkenntnis'i paremaks vasteks "äratundmist"). Walter Freymanni eestikeelne "Tunnetusteooria põhiprobleemid" ilmus 1924.

Tunnetus on laiem mõiste kui teadmine. Tunnetuseks võib pidada igasugust tegevust, mille tulemuseks on uskumused ja arvamused. Tunnetus ei pea olema tingimata tõsikindel, me võime paljus ka eksida, kuid üldiselt püüdleb tunnetus teadmiste omandamisele." (Mölder-Jakapi-Volt "Sissejuhatus filosoofiasse" 2018, lk 82). Tsitaat pärineb peatükist nr 5 "Teadmine", täpsemalt alapeatükist 5.1 "Tunnetuse allikad ja ulatus".

Tundma-tüvi tähendab ka sugulaskeeltes nii aistimist kui ka kogemist, mõistmist jms. Mulle on kohati tundunud, et see on isegi tavakeele tore vimka filosoofilise pruugile - viimane üritas "tunnetust" rafineerida, abstraheerida, destilleerida puhtkognitiivseks, aga tavakeeles on sellel just tugev kehastumuslik varjund ("tunnetab autot/viiulit/sõna"), osutades sellele, et ka tolle puhtkognitiivse juured on kehas, ning käänates filosoofia tagasi vaimu-tagailmadest.

cognition- tunnetus; knowledge - teadmine

knowledge't jne saab eesti keelde kahe vastega tõlkida: tunnetuse alla mahub nii mõistelis-propositsionaalne tunnetus ehk teadmine; nagu ka meeleline tunnetus (taju ja aisting). Aga tavakeeles "tunnetus" tähendab eeskätte intuitiivset s.o kaemuslikku, aimamisi tunnetust. Kuid filosoofiline tähendus peaks olema vanem, tavakeelne uuem. (Tegu "üle käte läinud terminiga". Üks teine, mu meelest lausa ohtlikult üle käte läinud termin on "mõiste".)

sk 'tundma' on kahetähenduslik - 'fühlen' ja 'kennen'. Kas tunned teda? Eesti "tundma" n-ö liigendab maailma teisiti kui "feel", "fühlen", "tšuvstvovat'". "Kas sa teda tunned?", "ma õpin maailma tundma", "Ta tunneb oma tööd" jne on kõik n-ö kognitiivsed. 20.sj algul ei olnud "tundma" aistingulis-taktiilsed tähendused küllap nii tugevad. Sestap loodigi Erkenntnisi jaoks sõna tundma-tüvest. Aga nüüd öeldakse järjest enam "Kas sa teda tead", "ta teab oma tööd" jne. Ja lõpuks on haridusbüroktaatias on kasutusele võetud vana sõna "teadmus"; teadmussiire.

Juttu on sõna "tunnetama" (mitte "tundma") filosoofilisest tähendusest. "Tunnetama" on 20.sj algul loodud tehniline sõna. Muugi 1939. a õigekeelssussõnaraamatus on tähenduseks "ära tundma".