Jaan Vahtra: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: "Kategooria:* Pallas *" → "Kategooria:* Pallas * (1919–1940)"
P Parandasin kirjavea.
42. rida:
Petrogradis arenes rohkem joone ja vormi üldistav kujundamine ning sealsetest eeskujudest oli mõjuvam hoogsate stiliseeritud vormidega [[kubofuturism]], mis avaldub eriti [[natüürmort]]ides. Huvi [[kubism]]i ja [[Konstruktivism (kunst)|konstruktivism]]i vastu sai tema sõnul alguse 1915. aasta veebruaris Peterburi Kunstide Akadeemias toimunud näituselt „Tramvai V“, kus esinesid teiste seas [[Vladimir Tatlin]], [[Marc Chagall]] ja [[Vassily Kandinsky]]<ref>Jaan vahtra ja kubism eesti kunstis. Näituse kataloog. Tartu Riiklik Kunstimuuseum. Tartu 1972.</ref>.
 
Ka Võrus jätkus pingestatud stiliseeritud vormikõne ja kontrastsete lokaaltoonide eelistus. [[1920]] ilmusid ajakirja Ilo kolmandas numbris tema [[puulõige|puulõiketehnikas]] illustratsioonid. Need kandsid endas küll [[ekspressionism]]i, kuid samas oli tunda ka [[kubofuturism]]i vaimu. Aasta hiljem valmistas ta need graafikamapiks „Blanc et noir“ („Valge ja must“)<ref>Eesti Kunsti ajalugu 5. 1900–1940. Koostaja ja toimetaja [[Mart Kalm]]. Tallinn, [[Eesti Kunstiakadeemia]], Kultuurileht 2010.</ref>. Tema teine 1924. aastal valminutvalminud puulõigete mapp kandis pealkirja "Konstruktiivsed rütmid". Kui esimeses on veel järske kontraste ja dünaamikat, siis teises domineerib kubismile omane staatika, geometriseeritud kujundite rahulik kontuuride rütm.
 
Ka Tartu töödes, eriti maalikompositsioonides näeb vormide tugevat, ent rahulikku [[stilisatsioon]]i. Kubistlik geometriseeritud vormikõne avaldus ilmekalt ta tollases raamatugraafikas ([[Johannes Vares|Johannes Barbarus]]e luulekogu "Geomeetriline inimene", 1924).