Võime luua midagi uut ja väärtuslikku nimetatakse loovuseks ehk kreatiivsuseks. Insenerid ja konstruktorid, kelle mõtte- ja kätetööst sünnivad uued masinad, tehnoloogilised protsessid ja tarbeesemed, on osalised tehnoloogia loomingus. Tehnoloogialoominguga tegelemiseks on eriline mõtlemistüüp, mida tavakeeles nimettatakse tehniliseks taibuks. Ja vahel ka lihtsalt nutikuseks. Loovuse probleeme uurinud psühholoogid väidavad, et selle mõtlemise eripäraks on mõtete lahknevus ehk divergentsus. Tavaliselt koondub mõtlemine mingit ülesannet (näiteks matemaatikas) lahendades sellele, kuidas sobitada olemasolevad andmed ühte kindlasse valemisse. Tehnikaloomingus on aga kasulik see, kui mõte liigub mitmes suunas. Peale mõtlemise lahknevuse on tehnilise taibu jaoks oluline ka analüütilisus, s.t probleemi lahutamist üksikosadeks, nende osade tähtsuse hindamist ja lahenduse otsimisel kõige olulisemale keskendumise oskust (Tehnoloogia ja loovus 2011)
Corpley ütleb, et tehnoloogilise probleemi lahendamisel peab insener fokuseerima kahele mõtlemisviisile: analüüsile (koonduvale mõtlemisele) ja sünteesile (hajuvale mõtlemisele). Inseneeria on fundamentaalne protsess loominguliselt probleemi lahendamisel (Corpley, D.H. 2015).
