Erinevus lehekülje "Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu" redaktsioonide vahel

Maanõukogu tegevorganiks oli [[Eesti Maavalitsus]], mis koosnes komisjonidest: Üleüldis-administratiivne osakond ([[Nikolai Köstner]]), Tööosakond ([[Villem Maasik]]); Haridusosakond ([[Peeter Põld]]); Põllutööosakond ([[Jaan Raamot]]); Tervishoiuosakond ([[Konstantin Konik]]) jt.
 
23.-26. oktoober 1917 toimus PeterburisPetrogradis [[Oktoobrirevolutsioon]] ning [[VSDTP]] ja [[esseerid]]e [[koalitsioon]]ivalitsus kuulutas end riigipöörde tulemusena Venemaa kõrgemaks võimuks. Sotsialistlike parteide esinduseks Eestis oli [[Eestimaa Nõukogude Kongress]], nii tekkis kaksikvõim – Venemaa Ajutise valitsuse poolt Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ja Nõukogude Vabariigi poolt [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] ja selle [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]].
=== Ülevenemaalise Asutava Kogu valimised ===
1917. aasta [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] valimistel valiti Venemaa Asutavasse Kogusse, [[Eestimaa]]lt ja [[Liivimaa]] [[Eesti]] poolelt: [[Jaan Anvelt]] – [[VSDTP]] ja "maata- ning väiketalupoegade Keskkomitee", [[Rudolf Vakmann]] – VSDTP ja "maata- ning väiketalupoegade Täitevkomitee", [[Jüri Vilms]] – [[Eesti Tööerakond]], [[Hans Pöögelmann]] – VSDTP ja "maata- ning väiketalupoegade Täitevkomitee", [[Jaan Poska]] – Eesti Demokraatlik Blokk, [[Ivan Rabtšinski]] – VSDTP ja "maata- ning väiketalupoegade Täitevkomitee", [[Julius Seljamaa]] – Eesti Tööerakond ja [[Jaan Tõnisson]] – [[Eesti Demokraatlik Erakond]].
 
15. novembril ([[vkj]]) 1917 kuulutas Maanõukogu ennast kõrgeimaks võimuks Eestis<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1918/11/27/3 Maanõukogu otsus kõrgemast wõimust], Riigi Teataja, nr. 1, 27 november 1918</ref>, kuni demokraatlikult valitud Asutava Kogu kokkukutsumiseni. Otsuse vastuvõtmise järel ajasid enamlased Maanõukogu laiali ja tema tegevus katkes aastaks, kuid [[Maanõukogu Vanematekogu]] ja Maavalitsus jätkasid tegevust põranda all.
=== Eesti Asutav Kogu (1918) ===
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kuulutas [[Eesti Asutav Kogu (1918)|Eesti Asutava Kogu]] valimised välja 25. (12. vkj) novembril 1917 koos senise Eesti rahvaesinduskogu Ajutise Maanõukogu laialisaatmise otsusega. Kandidaatide esitamise lõpptähtajaks määrati 4. jaanuar (22. detsember vkj) ning valimiste läbiviimise kuupäevadeks 3. ja 4. veebruar (21. ja 22. jaanuar vkj) 1918, mil üldise, otsese ja salajase hääletuse teel pidavat valitama Eesti kodanike poolt 100-liikmeline esinduskogu.
 
Enamikus valimisjaoskondades viidi valimised läbi ettenähtud ajal 3. ja 4. veebruaril (21. ja 22. jaanuaril vkj), ent valimiseelsete ettevalmistustega mitte valmis jõudnud kohtades lükati see edasi 9. ja 10. veebruarile (27. ja 28. jaanuarile vkj). Nõukogude võimu vastase relvastatud väljaastumise vandenõu avastamisele viidates kehtestas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee aga ööl vastu 10. veebruari (28. jaanuari vkj) linnades sõjaseisukorra ja katkestas ka valimised, mistõttu jäid need täielikult ära Tartus, Narvas, mitmes väiksemas kohas ja enamikus sõjaväeosades ning Asutava Kogu moodustamine peatati.
 
== Kaksikvõim Eestis 1917. aastal ==
67 056

muudatust