Armin Tuulse: erinevus redaktsioonide vahel

Armin Neumann sündis Tsooru mõisa metsaülema perekonnas. Õppis [[Tõrva Gümnaasium|Tõrva Ühisgümnaasiumis]] ja [[Valga Poeglaste Gümnaasium|Valga Poeglaste Gümnaasiumis]]. Mitmekülgselt andekas noormees jätkas [[1927]]. aastal viiulierialal [[Tartu Kõrgem Muusikakool|Tartu Kõrgemas Muusikakool]]is ja immatrikuleeriti ka [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond]]a, kus ta aga majanduslikel põhjustel sai õpinguid alustada alles [[1929]]. aastal. Peaaineks valis ta kunstiajaloo, mille lõpetas kuus aastat hiljem magistrikraadiga lõputööga "Eesti lossid. Kronoloogia ja plaanitüübid". Tuulse õpetaja [[Sten Karling]] innustas kõiki oma õpilasi kirjutama kaasaja kunstist ja ka Tuulse puhul langes see üleskutse viljakasse pinnasesse. Ta kirjutas näitusearvustusi (peamiselt 1930. aastate lõpus), kunstiraamatute retsensioone ja lahkas kunsti päevaprobleeme. Oma esimese artikli avaldas Tuulse Üliõpilaslehes ja teemaks [[Eesti Üliõpilaste Selts|EÜS]] ja muusika. Tuulse oli muuseas aastaid EÜS-i orkestri juhataja ja kutseline viiuldaja [[Vanemuise sümfooniaorkester|Vanemuise]] orkestris.<ref name=":0">Ervin Pütsep, Armin Tuulse teaduslikust loomingust - Teataja, 1962</ref> Temalt ilmus rida artikleid [[Tänapäev (ajakiri)|Tänapäevas]], [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemias]] ja [[Looming (ajakiri)|Loomingus]] ning ajalehtedes [[Postimees]] ja [[Päevaleht (1905)|Päevaleht]].

1944 emigreerus Rootsi. 1948–1962 oli sariväljaande "Sveriges Kyrkorkyrkor" kaastööline ja 1962. aastast üks1962–1973 väljaandjatesttoimetaja. 1952 alustas [[Stockholmi Ülikool]]i juures tööd dotsendina, 1962–1974 Põhjamaade ja võrdleva kunstiajaloo professor. 1955. aastast [[Bonn]]is asuva [[Balti Uurimisinstituut|Balti Uurimisinstituudi]] kirjavahetajaliige ja 1965. aastast liige. Osales Rootsi Kunstiajaloolaste Seltsi, Soome Fornminnesföreningi, Internationale Burgvereininigungi, Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis töös, mitme väliseesti organisatsiooni ([[Eesti Komitee (Stockholm)|Eesti Komitee]], [[Eesti Rahvusfond]], [[Eesti Rahvusnõukogu]]) liige, aitas Eesti kunstnikel korraldada kunstinäitusi jm.

Paguluses viibides tegi Tuulse kaastööd paljudele erialaväljaannetele ning avaldas arvustusi ja artikleid. Lisaks rootsikeelsetele artiklitele avaldas Tuulse ka eestikeelsetes väljaannetes näiteks [[Tulimuld|Tulimullas]] ning oli ajalehe Teataja kauaaegne kaastöötaja. 1952. aastal ilmus juba 1947. aastal kirjutatud "Borgar i västerlandet" (Linnused läänemaailmas). 1954. aastal ilmus kolmekeelne ülevaateraamat "Eesti kunst paguluses". Olulist osa etendas ta ka Rootsi kunsti uurijana näiteks kindlusarhitektuuri käsitlevad tööd [[Kronobergi lään|Kronobergi]], Mörby jt linnuste kohta, sakraalarhitektuurist on ta kirjutanud seoses [[Strängnäs|Strängnäsi]] toomkirikuga, uurinud romaani stiiliperioodi seinamaale [[Ojamaa|Ojamaal]] jmt.