Bürokratism: erinevus redaktsioonide vahel

'''Bürokratism''' ehk '''bürokraatlik valitsuskultuur''' ([[mesogrupp]]) märgib ühiskonnakorda, milles riigi bürokraatlik aparaat on koondanud võimutäiuse enda kätte (maksutulud, teadmised, seadusloome ja karistuspoliitika) ning allutab kõigi teiste isikute ja gruppide elukorralduse oma huvidele. Bürokratism on kahedimensioonilises [[ühiskonnakorraldus]]e mudelis üks neljast [[sotsiaalne kord|sotsiaalsest korrast]]. <ref>Paul Tammert, Liberaalne või kapitalistlik turumajandus – selles on küsimus, Riigikogu Toimetised 25/2012, lk 77-94; http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=16132</ref> [[Bürokraatia]] saavutab oma ülemvõimu, apelleerides hädas või puuduses olevate inimeste abistamise vajadusele.

Bürokratism tekib, kui [[ametnik]]ud riigi [[haldussüsteem]]i ära kasutades koondavad võimu enda kätte ja hakkavad kas otse või kaudselt kogukonna või ühiskonna [[esindusorgan]]it ära kasutades kehtestama seadusi enda huvidest lähtudes. Seetõttu on bürokratismi üheks tunnuseks [[Õigusakt|õigusaktide]] arvu meeletukiire kasv ning karistuspoliitika, mis on suunatud [[Ametnik|ametnike]] poolt kehtestatud [[Õiguskord|õiguskorra]] rikkujate [[Karastamine|karistamisele]], kuid mis jätab tegelike [[Ohver (kannatanu)|kuritegude ohvrid]] ilma nii kaitsest kui ka kompensatsioonist. Teiseks tunnuseks on [[Maksukoormus|maksukoormuse]] kasv, mis on tingitud ühelt poolt [[Riigieelarve|riigieelarvest]] töötasu saavate ametnike arvu kasvust ja teiselt poolt sunnist, maksta ühea suuremas koguses [[raha]] nendele, kes ise oma elu ja toimetulekuga hakkama ei saa. Kõik see on võimalik, kui tootmises minnakse üle [[Plaanimajandus|plaanimajandusele]] ning raha asendatakse [[Tšekk|tšekkidega]], millega kindlustatakse, et iga inimene saab soetada enesele vajaliku koguse eluks tarvilikke kaupu.