Jasseroni senjöörilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
6. rida:
==Ajalugu==
Linnus asutati X sajandi paiku, ning seda laiendati ja ehitati järgnevatel sajanditel mitmeid kordi ümber.
[[File:Blason de Coligny.svg|130px|pisi|De Coligny aadlisuguvõsa vapp]]
 
[[980]]-[[990]]. aastatel pühitseti kohalik aadlik Richier de [[Coligny]] mungaks, ta astus Saint-Claude abtkonna liikmeks ning kinkis oma vara, millesse kuulus Jasseroni linnus koos majandushoonetega, nimetatud kloostrile<ref>Défendre la Bresse et le Bugey - Les châteaux savoyards dans la guerre contre le Dauphiné (1282 - 1355), Alain Kersuzan, collection Histoire et Archéologie médiévales n°14, Lyoni ülikooli väljaanne, Lyon 2005, lk. 22, ISBN 272970762X</ref>. Saint-Claude oli Burgundia lõunaosas Juura mägedes asuv kuulus ja rikas V sajandil tekkinud benediktiini klooster, millel oli palju majandusmõisaid. Jasseron muutus ka nüüd üheks selliseks. Richier oli Colignyde aadlisuguvõsa esiisaks peetava ja [[974]]. aastal mainitud [[Manassès I de Coligny]] poeg. Colignydel olid siis maavaldused Bresse ja Revermonti maakondades. Tollane linnusesuurus ei ole teada.
 
Linnuse mungad hooldasid ja hoidsid seda vara sajandeid, kuni XIII sajandi alguseni. Umbkaudu [[1212]] läänistas Saint-Claude kloostri abt [[Bernard III de Thoire]] Jasseroni oma sugulasele (vennapojale), [[Thoire-VillarsiVillars]]i lordile Étienne II, kes küll valdas linnust ilmselt vaid mõned aastad<ref>https://catalogue.bnf.fr/ark:/12148/cb30556006s.public Topographie historique du département de l'Ain, Marie-Claude Guigue, Bourg-en-Bresse 1873, Gromier Ainé, lk. 188</ref>.
 
[[1231]]. aastaks oli Étienne II alistunud Andeloti senjöörile Amé de Colignyle, ning ka linnus oli viimase valduses<ref>https://catalogue.bnf.fr/ark:/12148/cb30556006s.public Topographie historique du département de l'Ain, Marie-Claude Guigue, Bourg-en-Bresse 1873, Gromier Ainé, lk. 188</ref>. Arvatavasti juba [[1230]]. aastaks olid linnuses toiumunud ka ümberehitustööd<ref>Dictionnaire des châteaux et des fortifications du Moyen Âge en France, Charles-Laurent Salch, 1987, lk. 624, ISBN 2865350703</ref>. Samal ajal senjöör de Coligny ja Saint-Claude abtkonna vahel sõlmitud lepingu järgi ehitati eeslinnusealale munkadele ka elamu ja kabel. Pool linnusest ja ilmselt ka maadest jäi kloostri valitseda.
 
[[1300]]. aasta paiku loobus klooster oma õigustest poolele Jasseronile Colignyde kasuks.
 
[[1304]] andis Andeloti senjöör Étienne de Coligny kohalikele elanikele kasutuslepingud ja vabadused poolte oma Jasseroni valduste üle, ilmselt ka pool linnust. Étienne kooskõlastas oma tegevuse siiski kloostri abti Guillaume de Villarsiga, kuid müüs siiski teise poole linnust [[Savoia krahv]]ile, Bâgé ja Coligny senjöörile [[Amedeo V Suur]]ele. See tekitas burgundlastes pahameelt.
 
[[1307]] ründas Thoire-Villarsi lord reparatsioonide saamiseks linnust.
 
[[1927]]. aasta 22 veebruari määruse järgi võeti linnusevaremed ajalooliste mälestiste registrisse<ref>https://www.pop.culture.gouv.fr/notice/merimee/PA00116414 Château (restes) - linnusevaremed, Nr. PA00116414, Base Mérimée (andmebaas), Prantsuse Kultuuriministeerium</ref>.