Vukovar: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sohupääsenu (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
PResümee puudub
37. rida:
[[Pilt:Main street, Vukovar.jpg|thumb|Vukovari peatänav (2005)]]
[[Pilt:Vukovar_Street_scene.JPG|thumb|Franjo Tudjmani tänav (2012)]]
Vukovari mainitakse esmakordselt 13. sajandil Volko, Walki ja Wolkovina. Alates 14. sajandist on kõige enam kasutatud nimi Vukovar. Ungari riigi perioodil oli Vukovar Szerémi maakonna keskuseks, mis asus [[Drava]] ja [[Sava]] jõgedejõe vahel. 16. ja 17. sajandil okupeeris linna [[Otomani impeerium]] ning osmanide valitsusaja lõpul oli linna elanike arv umbes 3000.
 
Alates 17. sajandi lõpust oli Vukovar osa Habsburgide monarhiast ja liideti Serbia kuningriigiga. Formaalselt oli see nii osa Horvaatia kui Ungari kuningriigist. Sel ajal oli Vukovar Srijemi maakonna keskus. 1868. aastal Horvaatia ja Serbia kuningriigid liideti ning tekkis Horvaatia-Serbia kuningriik. 1910. aastal oli Vukovaris 10 359 elanikku, kellest 39,5% olid horvaadid, 33,8% sakslased, 15,7% serblased, 9,2% ungarlased ja ülejäänud olid teiste rahvuste esindajad.
63. rida:
==Kultuuripärand==
 
Sõjas tõsiseltraskesti kannatada saanud vaatamisväärsustest üks huvitavamaid on [[Eltzi palee]], mis kuulus 18. sajandil Eltzi perekonnale, [[barokk]] stiilis hooned linna südames, mitmed kirikud, Nobeli auhinna võitja [[Lavoslav Ružička]] sünnikodu jne. Alates 1998. aastast, mil linn täielikult taasliideti Horvaatiaga, on paljud hooned taastatud, kuid Vukovaris on endiselt rohkelt varemeid.
 
Linnast väljas, [[Doonau]] kaldal asub arheoloogiline vaatamisväärsus [[Vučedol]]. Rituaalne laev nimega Vučedoli tuvi (''vučedolska golubica'') on Vukovari sümboliks.