Kasutaja:Vaher/Märkmed: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
91. rida:
== Tunnetus ==
Tunnetus on laiem mõiste kui teadmine. Tunnetuseks võib pidada igasugust esitamise tegevust, mille tulemuseks on uskumused ja arvamused. Tunnetus ei pea olema tingimata tõsikindel, me võime paljus ka eksida, kuid üldiselt püüdleb tunnetus teadmiste omandamisele." (Mölder-Jakapi-Volt "Sissejuhatus filosoofiasse" 2018, lk 82). Tsitaat pärineb peatükist nr 5 "Teadmine", täpsemalt alapeatükist 5.1 "Tunnetuse allikad ja ulatus".▼
Tundma-tüvi tähendab ka sugulaskeeltes nii aistimist kui ka kogemist, mõistmist jms. Mulle on kohati tundunud, et see on isegi tavakeele tore vimka filosoofilise pruugile - viimane üritas "tunnetust" rafineerida, abstraheerida, destilleerida puhtkognitiivseks, aga tavakeeles on sellel just tugev kehastumuslik varjund ("tunnetab autot/viiulit/sõna"), osutades sellele, et ka tolle puhtkognitiivse juured on kehas, ning käänates filosoofia tagasi vaimu-tagailmadest.▼
Juttu oli sõna "tunnetama" (mitte "tundma") filosoofilisest tähendusest. "Tunnetama" on 20.sj algul loodud tehniline sõna. Muugi 1939. a õigekeelssussõnaraamatus on tähenduseks "ära tundma".▼
▲Kahetähendusega:
1. filosoofias sk 'erkennen'-i vaste, st u teadmise saavutamise protsess;
104. rida ⟶ 98. rida:
Hiljem on Bruno Mölder veel asja üle arutanud (KK-s nr 6, 2014). Uku Masing (ei mäleta, kus) on nurisenud sõna üle (vist pidades Erkenntnis'i paremaks vasteks "äratundmist"). Walter Freymanni eestikeelne "Tunnetusteooria põhiprobleemid" ilmus 1924.
▲Tunnetus on laiem mõiste kui teadmine. Tunnetuseks võib pidada igasugust
▲Tundma-tüvi tähendab ka sugulaskeeltes nii aistimist kui ka kogemist, mõistmist jms. Mulle on kohati tundunud, et see on isegi tavakeele tore vimka filosoofilise pruugile - viimane üritas "tunnetust" rafineerida, abstraheerida, destilleerida puhtkognitiivseks, aga tavakeeles on sellel just tugev kehastumuslik varjund ("tunnetab autot/viiulit/sõna"), osutades sellele, et ka tolle puhtkognitiivse juured on kehas, ning käänates filosoofia tagasi vaimu-tagailmadest.
cognition- tunnetus; knowledge - teadmine
110. rida ⟶ 108. rida:
sk 'tundma' on kahetähenduslik - 'fühlen' ja 'kennen'. Kas tunned teda? Eesti "tundma" n-ö liigendab maailma teisiti kui "feel", "fühlen", "tšuvstvovat'". "Kas sa teda tunned?", "ma õpin maailma tundma", "Ta tunneb oma tööd" jne on kõik n-ö kognitiivsed. 20.sj algul ei olnud "tundma" aistingulis-taktiilsed tähendused küllap nii tugevad. Sestap loodigi Erkenntnisi jaoks sõna tundma-tüvest. Aga nüüd öeldakse järjest enam "Kas sa teda tead", "ta teab oma tööd" jne. Ja lõpuks on haridusbüroktaatias on kasutusele võetud vana sõna "[[teadmus]]"; teadmussiire.
▲Juttu
| |||