Redaktsioon: 15. september 2019, kell 21:07 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 096 muudatust →‎Hooned ja kinnistud ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. september 2020, kell 16:53 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 096 muudatust →‎Ajalugu Uuem muudatus →
74. rida: Tartu maantee on üks vanemaid Tallinna sisemaaga ühendavaid teid. Kuna oluliseks ühendusteeks Tartuga oli ka [[Narva maantee (Tallinn)\|Narva maanteelt]] ära pöörav [[Piibe maantee]], on teed varem kutsutud ka Paide ning Põltsamaa maanteeks.<ref>Aleksander Kivi. ''Tallinna tänavad''. Tallinn: Valgus, 1972. Lk 120.</ref> [[File:Russia, with Teheran, Port Arthur, and Peking; handbook for travellers (1914) (14578696217).jpg\|pisi\|Tallinna linna ja Suur–Tartu maantee kaart, 1914]] Juba 13. sajandi alguses oli Tartu maantee lähtealas [[Kivisilla eeslinn]], kus asus 1237. aastal esimest korda mainitud [[Jaani seek]]. Seegiümbrus jäi ulatuslikult asustatuks pikaks ajaks – 1688. aasta Waxelbergi plaan näitab seal tihedat hoonestust, samas kui Narva maantee ääres paiknesid vaid üksikud suvilad ja kõrtsid.<ref>Aleksander Kivi. ''Tallinna tänavad''. Tallinn: Valgus, 1972. Lk 120–121.</ref> 86. rida: Kivisilla-taguse osa kohta on kasutatud mitmeid lähematele ja kaugematele sihtpunktidele viitavaid nimetusi, näiteks Viru ja Järva maantee, Järva ja Tartu maantee, Paide ehk Tartu maantee, Põltsamaa maantee, Mõigu tee.<ref name="Kivi"/> ===1867. aasta üleujutus=== 5. juunil [[1867]] toimus ~~Tartu~~Suur–Tartu maanteel suur üleujutus, kui tormi tekitatud lained murdsid läbi muldtõkke, mis oli rajatud kaitseks [[Ülemiste järv]]e üleujutuste eest. [[Ülemiste mägi\|Ülemiste mäel]] oli lahtine linna suubuv magistraaltoru, kust [[Härjapea jõgi]] voolas ~~Tartu~~Suur–Tartu maantee kohalt paesse raiutud kanalit mööda mäest alla. Jõe vesi täitis ääreni veskitiigi [[Juhkentali]]s (praegu asub sel kohal [[Tiigiveski park]] ja [[Kalevi spordihall]]), mis peagi üle ajas, ujutades üle ~~Tartu~~Suur–Tartu maantee ja [[Maakri ~~tänava~~tänav]]a lähikonna. ~~Tartu~~Suur–Tartu maantee oli [[Mõigu]]st kuni seegini järvelaadseks veekoguks muutunud, Narva maanteed mööda voolas suur jõgi. Lühikese ajaga oli ~~Tartu~~Suur–Tartu maantee kuni [[Kivisild\|Kivisillani]] vee all. Pärast üleujutustest rikutud ~~Tartu~~Suur–Tartu maantee parandamist ja veemagistraali kraavi katmist paigaldati 1867. aastal ~~Tartu~~Suur–Tartu maanteele 10 kilomeetri pikkune malmtorustik.<ref name="Nerman" /><ref name="suurkask" /> Tartu maanteed nimetati kuni [[1938]] nimetati Suur-Tartu maanteeks. [[23. märts]]il [[1938]] nimetati tänav ümber Tartu maanteeks, kuna puudus vajadus Suur- ja [[Väike-Tartu maantee]] eristamiseks. [[Väike-Tartu maantee]] ja [[Väike-Pärnu maantee]] olid 1936. aastal ühendatud [[Sakala tänav]]aks.<ref name="Kivi"/> Alates 1934. aastast teostas Eesti valitsus ambitsioonikat plaani Tartu maantee uue trassi rajamiseks, mis pidi kulgema sirgjooneliselt Tallinnast [[Põltsamaa]]ni. Sirgel teel oleks autode maksimumkiirus olnud 150 kilomeetrit tunnis. Tallinna tööbörsi kaudu värvati ehitusele töötuid, sest projekti üks eesmärk oli võidelda [[Ülemaailmne majanduskriis\|majanduskriisi]] vastu. Parematel päevadel oli Tallinna lähedal tee-ehitusel ametis ligi 450 inimest.<ref name="Rääsk">Mairo Rääsk. [https://sakala.postimees.ee/344997/aastasajad-vormisid-looduslikust-rajast-tiheda-liiklusega-tallinna-tartu-maantee Aastasajad vormisid looduslikust rajast tiheda liiklusega Tallinna–Tartu maantee]</ref>

Tartu maantee: erinevus redaktsioonide vahel