August Merits: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Nublu13 (arutelu | kaastöö)
Uus lehekülg: ''''August Merits''' (18. oktoober 1887 Võisiku vald, Viljandimaa12. jaanuar 1942 Unžlag Gorki oblast, Venemaa) oli Eesti riigiametnik j...'
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 24. september 2020, kell 16:20

August Merits (18. oktoober 1887 Võisiku vald, Viljandimaa12. jaanuar 1942 Unžlag Gorki oblast, Venemaa) oli Eesti riigiametnik ja ärimees.

Elulugu

Lõpetas Võisiku 2-klassilise ministeeriumikooli ja Sindi ministeeriumikooli juures tegutsenud pedagoogika klassi. 1905. aastal andis eksternina ära reaalkooli lõpueksami ja sai Udeva vallakooli õpetajaks Järvamaal. 1909. aastal läks õpetajaks Uudeküla vallakooli, kus töötas kuni 1916. aastani.

Aastatel 1911-14 õppis suvekuudel Strelitzi tehnikumis Saksamaal. 1916. aastal asus elama Peterburgi, töötas konstruktorina Siemens-Schuckerti vabrikus elektrijaamade sisseseade osakonnas ning õppis samal ajal Peterburgi tsiviilinseneride instituudis arhitektuuri osakonnas. 1918-19 oli õpetajaks Moloskovitsa eesti asunduses Peterburgi kubermangus.

1919. aastal tuli tagasi Eestisse ja 19. juunist alates oli Riigikontrolli tsiviilosakonna kontrolör, hiljem peakontrolör, tsiviilosakonna juhataja, riigikontrolli nõukogu liige ja riigikontrolöri asetäitja.

Lõpetas töö kõrval 1925. a Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Oli EÜS Põhjala liikmeks.

1. oktoobrist 1929 sai Meritsast majandusministri abi ja ühtlasi riigi statistika nõukogu liige. 1930. a määrati riigiettevõtete Böckeri tehased direktoriks ja seejärel a/s Eesti Kiviõli peadirektoriks, mis ametikohal oli kuni 1940. aastani.

Seltskondlikus tegevuses oli kaubandus-tööstuskoja nõukogu liikmeks, konjunktuuriinstituudi majandussektsiooni nõukogu esimeheks, loodusvarade instituudi liikmeks, Eesti-Poola kaubanduskoja esimeheks ja Poola aukonsuliks Tallinnas.

Arreteeriti 14. juunil 1941 toimunud küüditamise ajal. Mõisteti tagaselja surma, kuid surmaotsus asendati 10-aastase vangistusega. Suri vangilaagris. Abikaasa Salme Eleonore küüditati.

Välislingid