Helmut Kohl: erinevus redaktsioonide vahel

{{Infobox President

| nimi = Helmut Josef Michael Kohl

| partei = [[Kristlik-Demokraatlik Liit]]

}}

'''Helmut Josef Michael Kohl''' ([[3. aprill]] [[1930]] [[Ludwigshafen]] – [[16. juuni]] [[2017]] Ludwigshafen) oli [[Lääne-Saksamaa]] ja [[Saksamaa]] poliitik. Ta oli liidukantsler [[1982]]–[[1998]] ja [[Kristlik-Demokraatlik Liit|Kristlik-Demokraatliku Liidu]] juht [[1973]]–1998.

 

Helmut Kohli valitsusajal ühinesid Lääne- ja Ida-Saksamaa. Kohl näitas end osava poliitikuna, suutes võita nii erakorralised valimised, tagada [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] toetus Saksamaa ühendamisele kui ka säilitada oma partei juhtroll ühinenud Saksamaal.

 

Kohl sündis Ludwigshafenis, mis tollal kuulus [[Baier]]isse, aga praegu [[Rheinland-Pfalz]]i. Tema isa Hans (1887–1975) oli teenistuja, ema Cäcilie (1890–1979) oli kodune. Vanemad olid [[katoliiklus|katoliiklased]] ja katoliikliku [[Keskpartei (Saksamaa)|Keskpartei]] poolehoidjad.

 

[[1960]] abiellus Kohl [[Hannelore Renner]]iga, keda ta tundis juba alates [[1948]]. aastast. Neil on kaks poega.

 

[[1959]] sai Kohl Kristlik-Demokraatliku Liidu Ludwigshafeni haru juhiks. [[1960]] valiti ta Ludwigshafeni kohaliku omavalitsuse liikmeks ja sellele kohale jäi ta [[1969]]. aastani, olles KDL-i fraktsiooni juht. [[1963]] valiti ta ühtlasi Rheinland-Pfalzi Riigipäeva saadikuks ja ta oli sealgi KDL-i fraktsiooni juht. [[1966]]–[[1973]] oli ta erakonna aseesimees. [[19. mai]]l [[1969]] sai ta oma erakonnakaaslase [[Peter Altmeier]]i asemel Rheinland-Pfalzi ministerpresidendiks. Sellel ametikohal asutas ta [[Trieri-Kaiserslauterni ülikool]]i ja jõustas haldusreformi. Samal aastal valiti ta KDL-i aseesimeheks. [[1971]] kandideeris ta juba erakonna esimeheks, aga [[Rainer Barzel]] valiti ametisse tagasi. Kuid järgmisel aastal üritas Barzel tekitada valitsuskriisi ning sundida [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei|Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei]] ja [[Vaba Demokraatlik Partei|Vaba Demokraatliku Partei]] valitsust tagasi astuma. See katse ebaõnnestus ja Barzel pidi ise tagasi astuma. [[1973]] valiti Kohl tema asemele ja ta jäi sellele kohale 25 aastaks.

 

[[1976]]. aasta Riigipäeva valimistel oli Kohl KDL-i kandidaat Saksamaa kantsleri kohale ja tema erakonnal läks väga hästi: nad said 48,6% häältest. Kuid jätkas endine koalitsioon ja [[Helmut Schmidt]]i valitsus ning Kohl sai opositsiooniliidriks Riigipäevas. Ta astus Rheinland-Pfalzi ministerpresidendi kohalt tagasi ja teda asendas [[Bernhard Vogel]].

 

[[1980]]. aasta Riigipäeva valimistel oli KDL-i kandidaat kantsleri kohale [[Franz Josef Strauß]], kes aga ei suutnud samuti suuremat edu saavutada. Tema ei soovinud Baieri ministerpresidendi kohalt tagasi astuda ja nii jäi Riigipäevas opositsiooniliidriks endiselt Kohl.