|
== Ajalugu ==
Maia, Sõrmuste Isand. Algselt sepp [[Aulë]] maia Sauron, kelle nimi tähendab Põlatud, sai Musta Isanda [[Morgoth|Melkori]] peamiseks abiliseks. Pimeduseajastul, kui Melkor valitses [[Utumno]]s, ja Täheajastul, kui Melkor oli [[Valarid|valarite]] ahelais, pesitses [[Angband]]i kurjuse kantsis. Beleriandi sõdade ajal teenis Sauron oma isandat hetkeni, mil too heideti Esimese Ajastu lõpul TühjusesseTühjusse. Sauron ilmus [[Keskmaa]]le tagasi Teise Ajastu viiendal sajandil Annatarina ehk Annete Isandana. 1500. aastal õnnestus tal meelitada [[Eregion]]i haldjasepad valmistama [[Võimusõrmus]]eid. Seejärel muutis ta end Sõrmuste isandaks, sepistades Ühe Sõrmuse. Järgnenud sõjas haldjatega aastail 1693–1700 laasta Sauron Eregioni ning haldjate hävitamist takistas vaid nuumenorlaste abiväe saabumine. Järgmised 1500 aastat suurendas Sauron oma võimu [[Mordor]]is valitsedes ning allutas endale [[Rhun|Ida]] ja [[Harad|Lõuna]] rahvaid. Lõpuks astusid nuumenorlased 3262. aastal tema vastu sõtta ja nende vägi oli nii võimas, et Sauron alistus neile. Kui ta ei suutnud neid sõjas võita, suutis ta ometi nende moraali põhjalikult laostada. See läks tal nii edukalt, et tõi kaasa kogu [[Numenor|Nùmenori]] täieliku hävingu. Selles kataklüsmis hävis ka Sauroni ilus keha. Kuid tema vaim pages Mordorisse ning Ühe Sõrmuse abil muutis ta end Mustaks isandaks, kardetavaks sõdalaseks, kelle mustaks põlenud nahal oli must soomusrüü ning kelle peas põlesid õudu kiirgavad silmad. Kuid seegi keha hävis Teise Ajastu lõpul pärast seda, kui haldjate ja inimeste Viimne Liit oli teda võitnud ja tema sõrmest oli raiutud Üks Sõrmus. See jäi aga hävitamata, mis võimaldas Sauroni vaimul taas jõudu koguda. Kolmanda Ajastu 1000. aasta paiku andis ta endale suure lauta Silma kuju. See sarnanes hiiglasliku kassisilmaga, kuid oli täis viha, seda ümbritsesid leegid ja pimedus. Ligemale kaks tuhat aastat peitis Sauron end [[Sünklaan]]es ning teda tundi [[Dol Guldur]]i Surnumanaja nime all, samal ajal kui Sõrmusevaimud, orkid ja metsikud kuningad vaenasid tema korraldusel duunedane ja nende liitlasi. 2941. aastal tuli Sauron taas Mordorisse ja alustas Musta Kantsi taastamist. Sauroni õnnetuseks läks Üks Sõrmus samal aastal kääbik [[Bilbo Paunaste]] valdusessevaldusse. Ja veelgi suurem ebaõnn saabus Sauronile siis, kui 3018. aastal, vaid mõni kuu enne Sõrmuse Sõja algust võttis [[Frodo Paunaste]] ette Sõrmuse retke, mis lõppes Ühe Sõrmuse hävitamisega Turmamäe tules. See tõi taas, ja sedakorda lõplikult kaasa Sauroni kadumise varjudesse ning tema vaim ei ärganud enam kunagi.
Sauron oli [[Keskmaa]] vabade rahvaste suurim vaenlane Teisel ja Kolmandal Ajastul. Kunagi ammu oli ta olnud [[Morgoth]]i teener, kuid pärast Morgothi lüüa saamist sai Sauronist endast Must isand, kes tahtis allutada enesele kogu Keskmaa. Ta valmistas [[Võimusõrmus|Isanda Sõrmuse]], et allutada teised oma võimu ning tahtmise alla, kuid lõpuks sai just tänu sõrmusele võimalikuks tema hävitamine.
Luthien koos [[Huaniga]] tuli Berenit päästma huntide saarelt. Sauron kuulis Luthieni seal laulmas ja
saatis hundid neile kallale. Huan tappis kõik hunid, ka kõige võimsaimavõimsama, kuid too jõudis veel enne surma Sauronile teate viia. Seepeale läks Sauron ise sinna kohutava hundi kujul. Huan heitis oma hirmu kõrvale, aga Luthien viskas Sauroni peale nõiutud keebi ning Huan ründas teda seejärel.
Pika võitluse ajal muudab Sauron korduvalt kuju, muutudes kord hundiks, kord maoks ja ning võttes vahel ka oma õiget kuju. Kuid Huan paiskab ta maha ja Luthien annab Sauronile valida, kas ta loovutab Huntide saare talle või ta saadab ta kehatult tagasi Morgothi juurde. Ja lõpuks Sauron alistub ning lendab nahkhiirena Angbandi. Luthien päästab Bereni ja koos jätkavad nad silmarillide otsingud.
|
