Järvakandi mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
täpsem asukoht
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Järvakandi mõisa peahoone.jpg|pisi|Järvakandi mõisa peahoone, 19. sajandi lõpp.]]
'''Järvakandi mõis''' ([[saksa keel]]es ''Jerwakant'') oli [[rüütlimõis]] [[Rapla kihelkond|Rapla kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l. Nüüdisajal jääb kunagine mõis [[Rapla vald|Rapla valla]] [[Valli]] külla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]].
 
==Ajalugu==
Esmakordselt [[keskaeg|keskajal]] ([[1485]]. aastal) mainitud Järvakandi mõis rajati arvatavasti ajavahemikul [[1464]]–[[1485]],. selle südamesMõisasüdames oli väike [[linnusJärvakandi vasallilinnus]].
 
16. sajandil kuulus mõis [[Tiesenhausen]]itele.
 
17. sajandil olid omanikud [[Wrangel]]iteleid, 18. sajandil olid omanikud [[Kulbars]]id ja [[Berg (Eestimaa aadlisuguvõsa)|BergBergid]] kuni aastani .

1743. kui mõisaaastal omandas mõisa Karl Friedrich Johann von [[Staal]], kes tõi ka Järvakandi arendamisse silmapaistvamaid muutusi. Staalide käes oli mõis 48 aastat.

1791. milleaastal järelläks mõis pärisidabielu sellekaudu [[Taube]]ddele.
 
1891. aastal omandasid mõisa [[Hoyningen-Huene]]de perekond.
 
13. rida ⟶ 18. rida:
 
==Mõisa peahoone==
Staalide ajal 1770. aastatel valmis uhke peahoone, mis oli [[varaklassitsistlik]]us stiilis. Hoonemille ehitamisel kasutati ka omaaegse Tiesenhausenite [[vasallilinnus]]elinnuse osi (keldrid on säilinud tänaseni). Majas paiknes ka omanik Karl Friedrich von Staali kunsti- ja raamatukogu, mida on peetud üheks väärtuslikumaks koguks kogu Liivi- ja Eestimaal.
 
1820. aastatel lasi Otto von Taube mõisa peahoone põhjalikult ehitada [[kõrgklassitsism|kõrgklassitsistlikus]] stiilis ümber ehitada. Sellega sai Järvakandi mõisakompleks ka üheks parimaks ja suurejoonelisemaks [[klassitsism]]i näiteks Eestis.
 
Häärber oli kahekorruseline kivihoone, mille esifassaadi kaunistas kaheksa sambaga [[portikus]]. HoonelHoone olinii esi- kui ka tagafassaadistagaküljel olid tunduvalt eendatud [[risaliit|külgrisaliidid]], mida ilmestasid laiad veneetsia kaaraknad ning ehtisid lamedad kolmnurk[[frontoon]]id neid katsid omakorda kolmnurkviilud. Hoonet kattis madal [[kelpkatus]]. Eluruumid asusid teisel korrusel, esimesel korrusel olid saal ja esindusruumid.
1820. aastatel lasi Otto von Taube mõisa peahoone põhjalikult [[kõrgklassitsism|kõrgklassitsistlikus]] stiilis ümber ehitada. Sellega sai Järvakandi mõisakompleks ka üheks parimaks ja suurejoonelisemaks [[klassitsism]]i näiteks Eestis.
 
Pärast 1891. aastal [[Hoyningen-Huene]]de kätte minekut ehitati peahoone ümber ja lisati sellele [[juugend]]likke jooni. Arvatav projekti autor oli [[Arthur von Hoyningen-Huene]].
Häärber oli kahekorruseline kivihoone mille esifassaadi kaunistas kaheksa sambaga [[portikus]]. Hoonel oli esi- kui ka tagafassaadis tunduvalt eendatud [[risaliit|külgrisaliidid]], mida ilmestasid laiad veneetsia kaaraknad ning ehtisid lamedad kolmnurk[[frontoon]]id neid katsid omakorda kolmnurkviilud. Hoonet kattis madal [[kelpkatus]]. Eluruumid asusid teisel korrusel, esimesel korrusel olid saal ja esindusruumid.
 
Peale 1905. aasta mõisa hoonete põlemist asuti neidhoonet taastama, kuid 19191911. aastaaastal omandas mõisa võõrandamisega[[Harpe]]d. Peahoone kavandati uhke juugendbarokliku ümberehitisena, kuid 1919. aastal jäi seeehitus mõisa võõrandamise tõttu pooleli, ningajutine mõisakatus hävis hiljem ning peahoone jäi varemetesse. Tänapäeval on säilinudsellest osasäilinud võssakasvanudpeahoonevõssakasvanud müüre.
 
==Mõisakompleks==
Järvakandi mõisas paiknes ka üks esinduslikemaidmõisa [[sihitee]]de süsteemesüsteem oli üks esinduslikemaid Eestis. PeahoonePeahoonest poole olilähtus kiirtena suunatud kolm paarikilomeetrist teed, nendega risti üheksa kilomeetri pikkune peahoonegapeahoone esiküljega paralleelne sihitee.<ref name="Mõisalegendid"/> Algselt oli peegelpildina samagune kolme kiirega teedevõrk kavandatud ka peahoone taha, kuid neid on ehitatud vähe väljaümber.
 
19. sajandi algul püstitati Põlma teeristi 6-korruseline Hollandi tüüpi tuulik.<ref name="Muinas2"/>
28. rida ⟶ 35. rida:
1848. aastal ehitati [[Järvakandi mõisa kalmistu|kalmistule]] ümara kujuga hilisklassitsistlik matusekabel.<ref name="MõisaPortaal"/>
 
1854. aastal rajati linnulennult 6 [[Kilomeeter|kmkilomeetri]] kaugusele [[Kirre|kirdesse]] mõisamõisamaade piirile vastu [[Kehtna mõis]]a [[Järvakandi Peetri kirik|vana kirik]] (kohe vastu [[Kehtna mõis]]a piiri).<ref>''"Ehstlands Kirchen und Prediger seit 1848. Im Anschluss an "Ehstlands Geistlichkeit von H. R. Paucker" zusammengestellt von E. P. H. Paucker"''. Reval 1885. Lk 9</ref>
 
1879. aastal ehitati Järvakandi lõunasoppi [[Isakõnnu]] külla klaasitööstus, sellemille ümber kujunes tööstusasula. Asula nimi oli kaua aega Klaasivabrik ja Järvakandi Tehased. 1945. aastal sai tehase alale rajatud [[alev]]i nimeks [[Järvakandi]], kuid alevi ümber olev [[külanõukogu]] jäi [[Tehaste külanõukogu]]ks.
 
==Pildid==