5. Jalaväepolk formeeriti Eesti Vabadussõja alguses Rakveres, alampolkovnik [[Nikolai Reek|Nikolai Reegi]] poolt ning väeosa osales taganemislahingutes 1918. aasta lõpus ning 1919. aasta jaanuaris alanud pealetungilahingutes [[Viru rinne|Viru rindel]].
==1920–1940==
Pärast Vabadussõja lõppu dislotseerusid 5. jalaväepolgu allüksusedüksused [[Rakvere]]s. [[EestiVanemate Vabadussõda|Eestiaastakäikude Vabadussõja]] lõppedessõjaväelased vabastati sõjaväeteenistusest vanemate aastakäikude sõjaväelased ning polgust kujunes 1920. aasta aprillis üks1920 pataljonisuurune[[pataljon]]isuurune väeosa, kuhu kuulusid 3 laskurroodu ja 8. raskekuulipilduja rood, õppekomando, jalamaakuulajatekomando, ratsamaakuulajatekomando, sidekomando, sapöörikomando, ja komandandikomando.
1. jaanuaril 1921. aastal ühendati 5. jalaväepolguga [[Sakala Partisanide Pataljon]] ning ühendatud väeüksus hakkas kandma nime 5. Jalaväepolk. 12. juulil 1921 pidid kõik väeosad asuma oma formeerimise paikadesse, selle tulemusena lahkus Sakala Partisanide Pataljon Viljandisse[[Viljandi]]sse ja ülejäänud osa 5. Jalaväepolgustjalaväepolgust suundus Rakverre. 1922 muudeti üksese nimetuses sõna 'polk' ümber 'rügemendiks'.
1927. aastal ehitati 5.rügemendile üksikukasarm jalaväepataljoni kasarmu(praegu [[Nortsu tee]] 3).<ref>Mart Kalm, [https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/laane-virumaa/Laane-Virumaa.pdf LÄÄNE-VIRUMAA XX SAJANDI EHITUSPÄRAND], Tallinn 2010, lkleht 21</ref>,<ref>[http://www.rakvere.ee/pildid/aadressid/Nortsu%20tee%20Kasarmu%20pildid/ Nortsu tee kasarmu pildid]</ref>, <ref>[https://ajapaikwww.muis.ee/photo/36128/5jalavaepataljoni-kasarm-nortsu-tee-aaresmuseaalview/1262783 5.jalaväepataljoni kasarm Nortsu tee ääres]. Virumaa Muuseumite fotokogu, RM F 1701:22</ref>.
{{vaata|Üksikud jalaväepataljonid}}
===5. Üksik Jalaväepataljon===
Seoses üldise sõjaväe reorganiseerimisega 1928. aastal kujundati polkrügement ümber 1928. aastal 5. Üksikuks Jalaväepataljoniks.
