Leo Mõtus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: välislink parandatud
RbX (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Leo Mõtus''' (sündinud [[15. detsember|15. detsembril]] [[1941]] [[Väätsa vald|Väätsa vallas]] [[Järvamaa]]l) on Eesti[[eestlased|eesti]] tehnikateadlane.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide, lk 14–15</ref>
 
==EluluguHaridus==
Õppinud [[Kuigatsi]] 7-kl Koolis ja [[Tallinna Kivimäe Põhikool|Tallinna 29. 7-kl Koolis]], lõpetanud [[Gustav Adolfi Gümnaasium|Tallinna 1. Keskkooli]] [[1960]], [[TPI]] energeetikateaduskonna automaatika ja telemehaanika erialal [[1965]] (cum laude); [[Eesti Teaduste Akadeemia|Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] aspirant [[1967]]-[[1970]].
Leo Mõtus on talupidaja poeg.<ref name="ETBL" />
Täiendas end [[Helsingi Tehnikaülikool]]is [[1975]]; Soomes Teknologian tutkimuskeskus VTT Oy's [[1980]]; Wales´i Ülikooli Swansea kolledžis [[1988]]. <ref name="leks"/>, <ref name="prof"/>
 
==Teaduskraad ja kutse==
1960. aastal lõpetas Mõtus [[Tallinna 1. Keskkool]]i, 1965 [[TPI]] [[automaatika]] erialal, 1971 [[Küberneetika Instituut|Küberneetika Instituudis]] aspirantuuri. 1973 kaitses ta [[Eesti Teaduste Akadeemia]] juures tehnikakandidaadi kraadi väitekirjaga "Mittetäieliku informatsiooniga süsteemide juhtimine" ning 1990 [[Moskva Juhtimisteaduste Instituut|Moskva Juhtimisteaduste Instituudis]] tehnikadoktori kraadi väitekirjaga "Динамика програмного обеспечения встроенных систем" (Tallinn, 1990). Mõtus täiendas end 1975 [[Helsingi Tehnikaülikool]]is, 1980 Soome VTT-s, 1985 [[Walesi Ülikool]]i Swansea kolledžis.<ref name="ETBL" />
Tehnikateaduste kandidaat [[1973]] ([[Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituut|Eesti NSV TA Küberneetika Instituut]], kinnitus [[1974]]); tehnikateaduste doktor [[1990]] (Moskva Juhtimisteaduste ja -probleemide Instituut, "Динамика программного обеспечения встроенных систем"), professor [[1990]]. <ref name="leks"/>, <ref name="prof"/>
 
==Teenistus==
1964–79 oli Mõtus [[Küberneetika Instituut|Küberneetika Instituudi]] teadur ja vanemteadur, 1979–92 [[Arvutitehnika Erikonstrueerimisbüroo]] "EKTA" projekti peakonstruktor, 1992– [[TTÜ]] reaalajasüsteemide professor, 1994–2001 ka süsteemitehnika teaduskonna dekaan, 2005– reaalaajasüsteemide õppetooli juhataja ja 2007–09 [[proaktiivtehnoloogia]] teaduslabori juhataja, 2004– Eesti Teaduste Akadeemia peasekretär. Ta on lugenud [[informaatika]], [[tarkvaratehnika]], reaalajasüsteemide ja agentsüsteemide kursusi, avaldanud umbes 150 teadustrükist ning koostanud õppevahendeid.<ref name="ETBL" />
[[Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituut|Eesti NSV TA Küberneetika Instituudi]] insener [[1964]]-[[1966]], nooremteadur [[1966]]-[[1967]], programmeerimisbüroo grupijuht [[1970]]-[[1973]], programmeerimisbüroo osakonnajuhataja [[1973]]-[[1975]], vanemteadur [[1975]]-[[1978]]; [[Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo]] (EKTA) projekti peakonstruktor [[1978]]-[[1992]].
[[TTÜ]]s automaatika kateedri tunnitasuline õppejõud [[1976]]-[[1988]]; küberneetika baaskateedri juhataja [[1990]]-[[1992]]; automaatika ja süsteemitehnika instituudi reaalajasüsteemide professor ja õppetooli juhataja [[1992]]-[[1996]]; arvuti- ja süsteemitehnika teaduskonna dekaan [[1994]]-[[2001]]; proaktiivtehnoloogiate teaduslaboratooriumi juhataja [[2007]]–[[2012]]; , Infotehnoloogia teaduskond, Automaatikainstituut, Reaalajasüsteemide õppetool, õppetooli professor ja juhataja [[2005]9-[82016]]. <ref name="leks"/>, <ref name="prof"/>
 
Teadustöö mujal: loengud Jadavpuri Ülikoolis ([[Kolkata|Kolkata, India]]) [[1989]], Nanyangi Tehnoloogiaülikoolis ([[Singapur]]) [[1993]], Lawrence Livermore National Laboratory’s ([[Ameerika Ühendriigid|[USA]]) [[1994]], [[Tampere|Tampere Tehnikaülikoolis]], [[Wales|Wales’i Ülikoolis]], [[ Delfti tehnikaülikool|Delfti Tehnikaülikoolis]] [[1996]], [[Porto Alegre|Porto Alegre Ülikoolis]] ([[Brasiilia]]) [[1996]], IEE Faraday House’is ([[London]]) [[1999]], [[Uus-Lõuna-Walesi Ülikool|New South-Wales’i Ülikoolis]] ([[Sydney]]) [[2001]], [[Hongkongi Ülikool|Hong Kongi Ülikoolis]] [[2001]],
==Teadustöö==
[[Pennsylvania Osariigi Ülikool]] ([[USA]]) [[2003]], ENSEEIHTis (Ecole Nationale Supérieure d’Electrotechnique, d’Electronique, d’Informatique, d’Hydraulique et des Télécommunications ([[Toulouse]]) [[2005]], ENITis (Ecole Nationale d’Ingénieurs de Tarbes ([[Tarbes]]) [[2005]]. <ref name="prof"/>
Leo Mõtuse peamised uurimisvaldkonnad on [[mittetäieliku informatsiooniga süsteemid]]e juhtimine, [[reaalsüsteem]]ide tarkvaratehnika, süsteemi käitumise ajalise korrektsuse verifitseerimine, situatsiooniteadliku interaktiivse arvutuse mudelid, [[proaktiivne reaalajasüsteem|proaktiivsete reaalajasüsteemide]] käitumine, [[agentsüsteem]]ide käitumine, [[multiagentsüsteem]]id, ilmneva käitumise tuvastamine ja osaline kontroll, [[iseorganiseeruv süsteem|iseorganiseeruvad süsteemid]], [[spontaanvõrk|spontaanvõrgud]] ja [[arupuru]].<ref name="ETBL" />
 
==Teadustöö põhisuunad==
Ta on olnud ajakirja International Journal on Engineering Applications of Artificial Intelligence peatoimetaja (1992–99) ja konsulteeriv toimetaja (1999–2007), mitme teadusajakirja [[toimetuskolleegium]]i liige (Journal on Control Engineering Practice, 1993–99; Journal on Real-time Systems, 1993–2006; Journal on Integrated Computer Aided Engineering, 1993–; [[Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised|Eesti Teaduste Akadeemia Toimetiste]] tehnikaseeria, 1995–).<ref name="ETBL" />
Aeg arvutisüsteemides, ajakitsenduste verifitseerimine, paralleelsed ja hajutatud ajakitsendusega programmid, reaalaeg ja tehisintellekt, tarkvaratehnika keskkonnad, arvutisüsteemide töö- ja veakindlus, situatsioonitundlikud interaktiivsed arvutusmudelid, spontaanvõrgud reaalajasüsteemides. Leo Mõtuse juhtimisel loodi ühena esimestest Euroopa ülikoolidest [[1992]] [[TTÜ]]s reaalajasüsteemide õppetool ja viidi õppekavadesse tema poolt ettevalmistatud reaalaja tarkvaratehnika loengukursused. Avaldanud hulgaliselt teaduspublikatsioone. Tema juhendamisel on kaitstud 6 doktoriväitekirja..
Leo Mõtuse juhtimisel loodi ühena esimestest Euroopa ülikoolidest 1992. a TTÜs reaalajasüsteemide õppetool ja viidi õppekavadesse tema poolt ettevalmistatud reaalaja tarkvaratehnika loengukursused. <ref name="prof"/>
 
==Teadusorganisatoorne ja -administratiivne tegevus==
Mõtus on olnud [[Rahvusvaheline Automaatjuhtimise Föderatsioon|Rahvusvahelise Automaatjuhtimise Föderatsiooni]] (IFAC) tehnikakolleegiumi liige (1987–96) ja arvutite tehnilise komitee aseesimees (1987–90) ning esimees (1990–93), kuut IFAC tehnilist komiteed koordineeriva komitee esimees (1993–96) ning IFAC reaalajatarkvara töörühma esimees (2002–05), [[IEEE]] liige (1993–2006), [[Hongkongi Teadusfond]]i ekspert (1996–99), [[Eesti Süsteemiinseneride Selts]]i liige (1992–), [[Eesti Inseneride Liit|Eesti Inseneride Liidu]] president (1994–2000), Eesti Teadusfondi tehnikateaduste ekspert (1995–98), [[Haridus- ja Teadusministeeriumi Teaduskompetentsi Nõukogu]] liige (1998–2003), [[Kaitseministeerium]]i teadusnõukogu liige (1999–).<ref name="ETBL" />
IFACi (Rahvusvaheline Automaatjuhtimise Föderatsioon, International Federation of Automatic Control) tehnikakolleegiumi liige ja kuut tehnilist komiteed koordineeriva komitee esimees [[1993]]-[[1996]]; reaalaja tarkvaratehnika töörühma juht [[2002]]-[[2005]]; IEE (The Institution of Electrical Engineers) liige a-st [[1991]] ja IEE Estonia komitee esimees [[1993]]-[[2000]]; [[Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut|IEEE]] (The Institute of Electrical and Electronics Engineers, Elektri- ja Elektroonikainseneride Ühing) liige [[1993]]-…; [[UNESCO]] Eesti rahvusliku komisjoni liige [[2005]]-…;; [[Eesti Teaduste Akadeemia|Eesti TA]] juhatuse liige [[1994]]-[[1999]], peasekretär [[2004]]-[[2014]]; [[Eesti Inseneride Liit|Eesti Inseneride Liidu]] (EIL) president [[1994]]-[[2000]] (aitas kaasa EILi liitumisele Euroopa Rahvuslike Insenerikeskuste Föderatsiooniga (FEAN), EIL alustas just sellel perioodil Eesti volitatud inseneri nimetuse andmist). Eesti Automaatikute Seltsi esimees [[1992]-[[1997]]]; Eesti Süsteemiinseneride Seltsi liige [[1999]]-2010]]; Eesti Süsteemiinseneride Selts; Eesti Teadusfondi tehnikateaduste ekspertkomisjoni liige [[1993]]-[[1996]], nõukogu liige [[2006]]-[[2011]]; Teaduskompetentsi nõukogu liige [[1998]]-[[2003]]; Eesti Kaitseministeeriumi teadusnõukogu liige [[1999]]-….; [[TTÜ]] kuratooriumi liige [[1996]]-[[2000]], [[TTÜ]] informaatika doktorinõukogu esimees [[1994]]-[[1997]]; [[TTÜ]] rektori kandidaat [[2000]]; Akadeemilise Inglise Klubi vanematekogu liige [[1990]]-[[1996]]; Eesti esindaja NATO RTO SCI paneelis [[2004]]-…; Eesti esindaja EDA (European Defence Agency) CapTech IAP4 [[2011]]--….
Ta on olnud ajakirjaErialaajakirjade International Journal on Engineering Applications of Artificial Intelligence peatoimetaja (1992–99) ja konsulteeriv[[992]]-[[1999]], toimetaja (1999–2007), mitme teadusajakirja [[toimetuskolleegium2000]]i liige (Journal on-[[2007]]; Control Engineering Practice, 1993–99;toimetaja [[1993]]-[[1999]], Journal on Real-timeRealtime Systems, 1993–2006;toimetaja Journal on[[1993]]-[[2004]], Integrated Computer -Aided Engineering, 1993–nõuandev toimetaja [[1993]]-…; [[Eestieesti Teaduste Akadeemia Toimetised|Eesti Teaduste Akadeemia ToimetisteTA]] tehnikaseeriatoimetiste (matemaatika ja füüsika, 1995–tehnikateadused).<ref name="ETBL"toimetuskolleegiumide />liige.
Leo Mõtus on esinenud paljudel rahvusvahelistel konverentsidel, olnud rohkem kui 50 rahvusvahelise teadusürituse programmikomitee liige [[1987]]-[[2011]]. <ref name="prof"/>
 
==Tunnustused==
* [[Eesti Teaduste Akadeemia|Eesti TA]] akadeemik (tehnikateadused) [[1993]]
* [[Nõukogude Eesti preemia [[1980]] (1980, kollektiivis)
* [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] (1996, kaaslaureaat Walesi Ülikooli professor M. G. Rodd)
* Eesti NSV riiklik preemia (protsesside automatiseeritud juhtimissüsteemi MEDIUS väljatöötamise eest, kollektiiv) [[1982]]
* [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] (1999)<ref name="ETBL" />
* Suurbritannia volitatud süsteemiinsener (Chartered Engineer) [[1992]]
 
* Eesti Vabariigi teaduspreemia (tehnikateaduste aastapreemia) [[1996]]
Mõtus on [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige 1993. aastast. <ref name="ETBL" />
* Eesti volitatud insener [[1998]]-[[2003]]
 
* Euroinsener [[1998]]
==Teoseid==
* [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]] ([[1999)<ref name="ETBL" />]]
* Time concepts in real-time software. // Journal Control Eng. Practice 1 (1993) 1
* Fellow of the Institution of Electrical Engineers (IEE) [[1999]]
* Timing analysis of real-time software (kaasautor M. G. Rodd). Oxford, 1994
Mõtus* on [[Eesti Teaduste Akadeemia medal [[2009]] liige 1993. aastast. <ref name="ETBLprof" />
* Timing problems and their handling at system integration. // Artificial Intelligence in Industrial Decision Making, Control and Automation. Dordrecht, 1995
* The design and analysis of-low cost real-time fieldbus systems (kaasautorid M. G. Rodd, K. Dimyati). // Journal of Control Engineering Practice 6 (1998) 1
* Real-time behavior verification, animation and monitoring starting from DCCS specification (kaasautor T. Näks). // Distributed Computer Control Systems 2000. Elsevier Science (2000)
* Modeling of real-time software with IML (kaasautor B. Selic). // IEEE Control Systems Magazin 23 (2003) 3
* Challengs for real-time systems engineering (kaasautorid R. A. Vingerhoeds, M. Meriste). // Eesti TA Toimetised Tehnika 11 (2005) 1
* Teaduse uued suunad: komplekssüsteemid (kaasautor J. Engelbrecht). // Eesti TA seminari materjalid (1. XI 2006). Tallinn, 2006
* Praktilised tehnoloogiad meil ja mujal (kaasautor M. Meriste). // Teadusmõte Eestis IV. Tehnikateadused. Tallinn, 2007.
 
==Viited==
{{viited}}|allikad=
<ref name="leks">Eesti teaduse biograafiline leksikon. Köide 3. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005, lk. 16-18</ref>
*<ref name="prof">Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008, lk. 269–270269-270</ref>
}}
 
==Kirjandus Välislingid ==
* [http://www.akadeemia.ee/et/liikmeskond/_liikmed/motus/ Akadeemik Leo Mõtus]
* Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
* EE 14, lk 306–307
* Eesti TA Küberneetika Instituut 1990. Tln, 1990, lk 35, 44
* Tallinna Tehnikaülikooli professorid. 1. jaanuar 1993. Tallinn, 1993, lk 40
* Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn, 2008, lk 269–270
* Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond 22.X 1938 – 23. november 1994. Tallinn, 1994, lk 36.
* Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond 1938–1998. Tallinn, 1998, lk 92–93
* Eesti Vabariigi teaduspreemiad. Tallinn, 1997–, lk 81
 
==Välislingid==
* {{ETIS}}
* Karl Kello [httphttps://wwwdea.oplehtdigar.ee/?archive_mode=article&articleid=2356 page/opetajateleht/2009/10/30/16"Tehisaju on ikka veel ähmane tulevik"] Õpetajate Leht, 30. oktoober 2009 (intervjuu)
* [http://www.dcc.ttu.ee/emp.asp?nimi=19 Leo Mõtus] TTÜ kodulehel
* Margus Maidla [http://kes-kus.ee/akadeemiline-keskus-akadeemik-leo-motus-on-meie-teaduste-akadeemia-uks-tanane-edasiviija-aga-nagu-ta-mainib-administraator-olude-sunnil-kirjutas-margus-maidlaAkadeemiline keskus: akadeemik Leo Mõtus on meie teaduste akadeemia üks tänane edasiviija, aga - nagu ta mainib - administraator olude sunnil] http://kes-kus.ee/ 4. juuni 2009
* [http://www.dcc.ttu.ee/emp.asp?nimi=19 Leo Mõtus] TTÜ kodulehel
* [https://www.akadeemiayoutube.eecom/member/motus/ Leowatch?v=nopuYcCp_mk&t=1sLeo Mõtus] TA kodulehel
Gustav Adolfi Gümnaasium, 30. mai 2019
* Karl Kello [http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=2356 "Tehisaju on ikka veel ähmane tulevik"] Õpetajate Leht, 30. oktoober 2009 (intervjuu)
 
{{ETBL}}
 
{{JÄRJESTA:Mõtus, Leo}}
[[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]]
[[Kategooria: Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]]
[[Kategooria: Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]]
[[Kategooria: Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria: Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1941]]