Eesti rahvusväeosad: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Smörre (arutelu | kaastöö)
18. rida:
(<small>7.–13. vkj</small>)20.– 26. jaanuarini 1918 toimus Tallinnas [[II Eesti Sõjaväelaste kongress]], kus oli esindatud 80 000 eestlasest sõjaväelast. Kongress võttis vastu resolutsiooni, millega nõuti Eesti viivitamatut kuulutamist iseseisvaks riigiks.
 
Eestist mobiliseeritud Eesti sõjaväelaste organisatsioone tekkis ka Soomes: [[Hamina]]s, [[Hanko]]s, [[Helsingi]]s, [[Hämeenlinna]]s, [[Kuopio]]s, [[Lappeenranta|Lappeenrannas]]s, [[MariehamnMaarianhamina]]iss, [[Mikkeli]]s, [[Pori]]s, [[Rauma]]s, [[Riihimäki|Riihimäel]]l, [[Tampere]]s, [[Turu]]s, [[Vaasa]]s jm. 28. mail moodustati üheksa sellise ühenduse baasil Soomemaa eesti sõjaväelaste liit, mille kesktoimkond tegutses Lappeenrantas. Lappeenrantas ilmus Hugo Maasiku toimetamisel Soomemaa [[Eesti Sõjaväelaste Liidu Teataja]] (hiljem Soomemaa Teataja). Viiburi eesti sõjaväelaste seltsi südameks oli kahurväes teeniv aselipnik [[Joosep Sild]]. Viiburi eesti sõjaväelaste seltsi esimehena, osales Joosep Sild eesti sõjaväelaste konverentsil Rakveres ja kongressil Tallinnas.
=== 1. Eesti Jalaväepolk ===
{{Väeüksus