Kasutaja:Vaher/Märkmed: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
89. rida:
# Töödeldud toiduained, näiteks konserveeritud puu- ja juurviljad, juustud ja kalakonservid.
# Ultratöödeldud toiduained, mis on peamiselt pulbrid-lahused ja need on valmistatud teistest toiduainetetest saadud ainetest ja lisaainetest. Ultratöödeldud toiduained on näiteks kiirnuudlid, pakisupid- ja pudrud, joogipulbrid, koogipulbrid, küpsised jms.
== Tunnetus ==
Tunnetus on laiem mõiste kui teadmine. Tunnetuseks võib pidada igasugust esituslikku tegevust, mille tulemuseks on uskumused ja arvamused. Tunnetus ei pea olema tingimata tõsikindel, me võime paljus ka eksida, kuid üldiselt püüdleb tunnetus teadmiste omandamisele." (Mölder-Jakapi-Volt "Sissejuhatus filosoofiasse" 2018, lk 82). Tsitaat pärineb peatükist nr 5 "Teadmine", täpsemalt alapeatükist 5.1 "Tunnetuse allikad ja ulatus".
Tundma-tüvi tähendab ka sugulaskeeltes nii aistimist kui ka kogemist, mõistmist jms. Mulle on kohati tundunud, et see on isegi tavakeele tore vimka filosoofilise pruugile - viimane üritas "tunnetust" rafineerida, abstraheerida, destilleerida puhtkognitiivseks, aga tavakeeles on sellel just tugev kehastumuslik varjund ("tunnetab autot/viiulit/sõna"), osutades sellele, et ka tolle puhtkognitiivse juured on kehas, ning käänates filosoofia tagasi vaimu-tagailmadest.
Juttu oli sõna "tunnetama" (mitte "tundma") filosoofilisest tähendusest. "Tunnetama" on 20. saj. algul loodud tehniline sõna. Muugi 1939. a õigekeelssussõnaraamatus on tähenduseks "ära tundma".
kahetähenduslikuks: 1. filosoofias sks 'erkennen'-i vaste, st u teadmise saavutamise protsess; 2. tavakeeles sisuliselt 'tundma' synonyym. Jaak Kangilaski "Lehmad tunnetavad kevadet" KK 1985 nr 9. Hiljem on Bruno Mölder veel asja üle arutanud (KK-s nr 6, 2014). Aga kumbki vist mitte eriti ajalukku süüvides. Uku Masing (ei mäleta, kus) on nurisenud sõna üle (vist pidades Erkenntnis'i paremaks vasteks "äratundmist"). Walter Freymanni eestikeelne "Tunnetusteooria põhiprobleemid" ilmus 1924.
cognition- tunnetus; knowledge - teadmine
knowledge't jne saab eesti keelde kahe vastega tõlkida. Nimelt, et tunnetuse alla mahub nii mõistelis-propositsionaalne tunnetus ehk teadmine; nagu ka meeleline tunnetus (taju ja aisting). Aga tavakeeles tõesti "tunnetus" tähendab eeskätte intuitiivset s.o kaemuslikku, aimamisi tunnetust. Kuid filosoofiline tähendus peaks olema vanem, tavakeelne uuem. Tegu niiisiis üle käte läinud terminiga. (Üks teine, mu meelest lausa ohtlikult üle käte läinud termin on "mõiste"
eesti "tundma" n-ö liigendab maailma teisiti kui "feel", "fühlen", "tšuvstvovat'". "Kas sa teda tunned?", "ma õpin maailma tundma", "Ta tunneb oma tööd" jne on kõik n-ö kognitiivsed. 20. saj algul ei olnud "tundma" aistingulis-taktiilsed tähendused küllap nii tugevad. Sestap loodigi Erkenntnisi jaoks sõna tundma-tüvest. Aga nüüd öeldakse järjest enam "Kas sa teda tead", "ta teab oma tööd" jne. Ja lõpuks on haridusbüroktaatia jaoks tekitatud jõle sõna "teadmus". nägin ust sildiga "Teadmussiirde keskus".
sk 'tundma' juba nagunii kahetähenduslik - 'fühlen' ja 'kennen'. Kas tunned teda?
| |||