Erinevus lehekülje "Estoplast" redaktsioonide vahel

Täiendatud
(Uus lehekülg: ''''Estoplast''' (ehk '''Tehas "Estoplast"''', 1979. aastast '''Katsetehas "Estoplast"''', 1988. aastast '''Tootmiskoondis Estoplast''') oli Eesti NSV ettevõte, mis tootis plas...')
 
(Täiendatud)
'''Estoplast''' (ehk '''Tehas "Estoplast"''', 1979. aastast '''Katsetehas "Estoplast"''', 1988. aastast '''Tootmiskoondis Estoplast''') oli [Eesti NSV[]] ettevõte, mis tootis [[plastmass]]- ja elektritarbeid. Estoplasti toodangusse kuulusid [[valgusti|valgustid]], [[elektriinstallatsioon]]itarbed ([[lüliti]]d), plastmassist [[sanitaartehnika]] tooted, köögitarbed (kuivainete karbid, kokteilikõrred) ja [[mänguasi|mänguasjad]]. Toodangut eksporditi rohkem kui 20–sse riiki (põhiliselt [[sotsialistlik riik|sotsialistlikkesse riikidesse]] ja [[arengumaa]]desse).<ref name="Vastu">Valitsejate vastu. [[Tiit Made]]. Kirjastus [[Argo (kirjastus)|Argo]], 2013, lk 373</ref>
 
Estoplast asutati 1959. aastal [[käitis]]test "Arba", "Elektrometall" ja "Presto".<ref name="ENE">ENE, 2. köide, Tallinn: Valgus, 1987, lk. 621</ref> Tehas oli algaastatel [[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]] alluvuses, 1965. aastal läks NSV Liidu Elektrotehnika Tööstuse Ministeeriumi alluvusse, 1988. aastast allus [[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]ile, hiljem selle õigusjärglasele [[Eesti NSV Riiklik Tööstuskomitee|Eesti NSV Riiklikule Tööstuskomiteele]].
 
Tehas asus [[Tallinn]]as, [[Türi tänav]] 10. Ettevõttel oli [[tsehh]] [[Rapla]]s ja [[saeveski]] [[Jõgisoo]]l.<ref name="TLL">Tallinn. Lühientsüklopeedia. Tallinn: Valgus, 1979, lk 191</ref>
Estoplasti kunstnikuna töötades disainisid valgusteid [[Lilian Linnaks]] (1960–1962), [[Kristi Metusala]] (1965–1992), [[Riho Vahtra]] (1985–1988), [[Laine Linnas]] (1968–1997).<ref>[http://www.postimees.ee/430899/estoplasti-kadunud-valgust-meenutades Margus Kruut. Estoplasti kadunud valgust meenutades. Postimees, 8. mai 2011]</ref>
 
==Ajaloost==
1991. aastast Riiklik Aktsiaselts Estoplast. 1995. aastal RAS Estoplast erastati, aktsiad ostis AS Talinvest. 2003. aastal AS Estoplast [[pankrot]]istus.
 
Estoplast asutati [[1959.]] aastal [[käitis]]test "Arba", "Elektrometall" ja "Presto".<ref name="ENE">ENE, 2. köide, Tallinn: Valgus, 1987, lk. 621</ref> Tehas oli algaastatel [[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]] alluvuses, 1965. aastal läks NSV Liidu Elektrotehnika Tööstuse Ministeeriumi alluvusse, 1988. aastast allus [[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]ile, hiljem selle õigusjärglasele [[Eesti NSV Riiklik Tööstuskomitee|Eesti NSV Riiklikule Tööstuskomiteele]].
==Viited==
{{viited}}
 
[[1986]] aastal määrati tehase direktoriks [[Ülo Nugis]], kes sai aru, et [[Moskva]] [[bürokraatia]] juhtimisel ettevõte kaugele ei jõua. Mööda minnes Eesti NSV partei[[nomenklatuur (eliit)|nomenklatuurist]], viis Ülo Nugis [[Mihhail Gorbatšov]]ile suunatud kirja isiklikult [[NLKP Keskkomitee]]sse. [[1988]] aastal saabus Tallinnasse kõrgetasemeline Moskva komisjon. Tehases ringkäigu teinud komisjoni ettepaneku põhjal koostati [[NSVL Ministrite Nõukogu]] poolt määrus, mis viis Estoplasti [[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]i alluvusse, hiljem oli selle õigusjärglane [[Eesti NSV Riiklik Tööstuskomitee]]. Tehas Estoplasti üleliidulisest alluvusest vabanemine oli tähelepanuväärsemaid [[uutmine|uutmisprotsessi]] võite Eestis.<ref name="Vastu2">Valitsejate vastu. [[Tiit Made]]. Kirjastus [[Argo (kirjastus)|Argo]], 2013, lk 376-377</ref>
[[Kategooria:Eesti endised ettevõtted]]
[[1991.]] aastast kandis tehas nime Riiklik Aktsiaselts Estoplast. [[1995.]] aastal RAS Estoplast erastati, aktsiad ostis AS Talinvest. [[2003.]] aastal ASRAS Estoplast [[pankrot]]istus.
 
==Viited==
{{viited}} [[Kategooria:Eesti endised ettevõtted]]
[[Kategooria:Eesti NSV majandus]]
2634

muudatust