Erinevus lehekülje "Psüühikahäire" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
 
{{Toimeta|kuu=september|aasta=2020}}
'''Psüühikahäire''', ka '''vaimse tervise häire''', '''psühhiaatriline häire''' on käitumises või mõtlemises väljenduv muster, mis põhjustab vaevusi ja/või kahjustab isiklikku toimimist. <ref>{{cite book |last1=Bolton |first1=Derek | name-list-format = vanc |title=What is Mental Disorder?: An Essay in Philosophy, Science, and Values|date=2008|publisher=OUP Oxford|isbn=978-0-19-856592-5|page=6|url=https://books.google.com/?id=Ohzt1HBilXcC&pg=PA6}}</ref> Häire omadused võivad olla nii püsivad, korduvad või esineda ühekordse episoodina. Mitmed häired omavad sümptomeid ja tunnuseid, mis ka sama haiguse piires võivad igal konkreetsel juhul väga palju erineda. <ref name=WHO2018>{{cite web|title=Mental disorders|website=World Health Organization|url=http://www.who.int/mediacentre/factsheets/fs396/en/|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20150518090215/http://www.who.int/mediacentre/factsheets/fs396/en/}}</ref><ref>{{cite web|title=Mental disorders|url=http://www.who.int/topics/mental_disorders/en/|website=World Health Organization|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20160329093638/http://www.who.int/topics/mental_disorders/en/|df=dmy-all}}</ref> Häirete põhjused on sageli ebaselged. Häireid defineeritakse selle abil, kuidas inimene käitub, tunneb, tajub või mõtleb. <ref name=WHO2014>{{cite web|title=Mental disorders|website=World Health Organization|url=http://www.who.int/mediacentre/factsheets/fs396/en/|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20150518090215/http://www.who.int/mediacentre/factsheets/fs396/en/}}</ref> Diagnoosimisel arvestatakse ka inimese kultuuriliste ja usuliste veendumuste ja [[Sotsiaalne norm|sotsiaalsete normidega]].<ref name=DSM5pg101>{{cite book |author= American Psychiatric Association |title= Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders |publisher= American Psychiatric Publishing |location= Arlington, VA |isbn= 978-0-89042-555-8 |pages= [https://archive.org/details/diagnosticstatis0005unse/page/101 101–05] |edition= 5th |year= 2013 |url= https://archive.org/details/diagnosticstatis0005unse/page/101 }}</ref>
 
[[Maailma Terviseorganisatsioon]]i arusaama kohaselt sõltub psüühikahäire sisu konkreetse ühiskonna sotsiaalsetest, kultuurilistest, majanduslikest ja õiguslikest iseärasustest.
 
EnamlevinudLevinumad psüühilised haigused on [[meeleoluhäired]] ([[Depressioon|depressioon]] ja [[bipolaarne häire]]), [[psühhootilised häired]] (sh [[skisofreenia]]) ja [[ärevushäired]] (sh [[paanikahäire]], üldistunud ärevushäire, [[obsessiiv-kompulsiivne häire]], [[foobiad]]).
 
Psüühiliste haiguste ravi ja toetusvõimalused on väga mitmekesised. Tänapäevane ravi psüühiliste haiguste leevendamisel lähtub kolmest tugisambast: ravimid, psühhoteraapia ja psühhosotsiaalne rehabilitatsioon. Haiguse kulg ja prognoos on paremad, kui kasutada kombineerituna kõiki kolme.
 
Haigusest taastumisenetaastumine tähendab tihtipeale koos haigusega elus toimetulekut. See tähendab, et ühelt poolt on haiguse sümptomid raviga kas kadunud või sellisel määral taandunud, et ei sega oluliselt inimese igapäevast elu. Teiselt poolt on inimene õppinud vaatamata haigusele võimalikult iseseisvalt toime tulema ning elab mõtestatud ja tähendusrikast elu.
 
Haigusest taastumisel on oma kindlad seaduspärasused ja staadiumid. Eriti just raskemate psüühiliste haiguste puhul on taastumine pikk protsess ning võib mõnikord kesta lausa aastaid.
 
Psüühikahäired klassifitseeritakse [[RHK-10]]-s diagnoosikoodidega, mis algavad F-tähega: F0–F9.
 
==Vaata ka==
* [[Vaimnevaimne tervis]]
* [[psühhiaatria]]
* [[psühhopatoloogia]]
 
==Viited==
{{viited}}
 
==Vaata ka==
*[[Vaimne tervis]]
*[[psühhiaatria]]
*[[psühhopatoloogia]]
 
[[Kategooria:Psüühika- ja käitumishäired]]
115 784

muudatust