Mercalli skaala: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Magnituud on suurus, mitte mõõtühik, seetõttu muutsin väljendi "mõõdetakse magnituudides". Pikem seletus, mida magnituudi iseloomustav nimelise mõõtühikuta arv tegelikult näitab, ei kuuluks minu arvates siia.
PResümee puudub
1. rida:
'''Mercalli skaala''' on [[maavärin]]a tekitatud purustuste visuaalsel hindamisel põhinev skaala, mille lõi [[1883]]. aastal [[itaalia]] [[geoloog]] [[Giuseppe Mercalli]].
 
Tänapäeval kasutusel olev Mercalli skaala on läbinud palju muudatusi ning tedaseda nimetatakse tavaliselt modifitseeritud Mercalli skaalaks. Mercalli lõi oma skaala varem kasutusel olnud [[Rossi-Foreli skaala]] alusel.
 
Skaala on jaotatud kaheteistkümneks astmeks (palliks), millest esimene on tajutav vaid [[seismomeeter|seismomeetritele]], kaheteistkümnes põhjustab aga totaalse hävingu. Palle märgitakse [[rooma numbrid|roomaRooma numbritega]] (I...XII).
 
Mercalli skaala ei sobi maavärina tugevuse hindamiseks, sest purustuste hulk sõltub peale maavärina tugevuse veel mitmetest muudest asjaoludest. Näiteks maavärina kolde ehk [[hüpotsenter|hüpotsentri]] sügavusest, [[epitsenter|epitsentri]] kaugusest uuritavast kohast, pinnase omadustest, ehitiste kvaliteedist ning maavärina kestusest. Seetõttu kasutatakse tänapäeval maavärina tugevuse hindamiseks [[Richteri skaala]]t, mis hindab maavärinat ennast, mitte selle tagajärgi. Richteri skaalal hinnatakse maavärina tugevust [[Maavärina magnituud|(magnituudi) nimelise mõõtühikuta arvuga]], mitte pallides. Lisaks on maavärina tekitatud purustuste hindamine subjektiivne, sest see sõltub konkreetsest hindajast.
11. rida:
{| style="width:90%; border:1px solid grey; background:whitesmoke;" cellspacing="8" cellpadding="5" align="center"
|-
! bgcolor="white" align="left" style="width:40px" | <big>I. </big>
| Inimesed võivad tajuda vaid väga soodsates tingimustes. Võnkumist registreerivad ainult seismograafid.
|-
! bgcolor="#BFCCFF" align="left" | <big>II. </big>
| Tunnevad vaid vähesed puhkavad inimesed, eriti kõrgematel korrustel ja treppidel.
|-
! bgcolor="#9999FF" align="left" | <big>III. </big>
| On tunda hoonete sees, eriti kõrgematel korrustel, kuid paljud inimesed ei tõlgenda maavärinana. Tundub, nagu mööduks raske koormaga veok.
|-
! bgcolor="80FFFF" align="left" | <big>IV. </big>
| Päeval tunnevad siseruumides paljud, väljas vähesed. Öösel võivad mõned inimesed ärgata. Aknaklaasid klirisevad, uksed naksuvad. Tundub, et raske koormaga veok tõukab hoonet. Seisvad autod vanguvad nähtavalt. Rippuvad esemed võnguvad, seinad kriuksuvad.
|-
! bgcolor="#7DF894" align="left" | <big>V. </big>
| Tunneb peaaegu igaüks. Paljud ärkavad öösel üles. Mõned lauanõud ja aknaklaasid purunevad. Ebastabiilsed esemed kukuvad ümber.
|-
! bgcolor="yellow" align="left" | <big>VI. </big>
| Kõik tunnevad. Mööbel liigub ja kukub ümber, krohv mureneb ja variseb laest. Paljud inimesed on hirmunud ja jooksevad toast välja. Lauanõud ja aknaklaasid purunevad, raamatud langevad riiulist maha, seintesse tekivad praod.
|-
! bgcolor="#FFC800" align="left" | <big>VII. </big>
| Raske seista. Mööbel puruneb. Hästi ehitatud hoonetel vähe kahjustusi. Halva ehituskvaliteediga hooned võivad saada tõsiseid kahjustusi. Tajuvad ka mootorsõidukis olijad.
|-
! bgcolor="#FF9100" align="left" | <big>VIII. </big>
| Spetsiaalselt maavärinakindlaks ehitatud hoonetel vähe kahjustusi. Halva ehituskvaliteediga hooned võivad osaliselt kokku kukkuda. Paljud korstnad, monumendid ja müürid kukuvad pikali. Liigub ka raske mööbel.
|-
! bgcolor="red" align="left" | <big>IX. </big>
| Üleüldine paanika. Kõigil hoonetel tõsised purustused.
|-
! bgcolor="#C80000" align="left" | <span style="color: white; font-size: large;" >X. </span>
| Vähesed hooned jäävad püsti. Sillad purunevad. Raudteerööpad väänduvad.
|-
! bgcolor="#800000" align="left" | <span style="color: white; font-size: large;" >XI. </span>
| Praktiliselt kõik kivimajad on täielikult hävitatud. Kõik, sillad kokkukukkunud.on kokku kukkunud, Raudteerööpadraudteerööpad raskelt väändunud.
|-
! bgcolor="#400000" align="left" | <span style="color: white; font-size: large;" >XII. </span>
| Totaalne häving – peaaegu kõik on purustatud. Maapind liigub lainetena. Suured maalihked. Rasked objektid on algsest asukohast eemale paisatud.
|}
 
54. rida:
! Pallid Mercalli skaala järgi || Magnituud Richteri skaala järgi
|-
| 1 - 31–3 || 0 - 40–4,3
|-
| 4 - 54–5 || 4,3 - 43–4,8
|-
| 6 - 76–7 || 4,8 - 68–6,2
|-
| 8 - 108–10 || 6,2 - 72–7,3
|-
| 11 - 1211–12 || 7,3 - 83–8,9
|}