Redaktsioon: 2. august 2019, kell 22:30 redigeeri Melilac (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 54 055 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. september 2020, kell 10:40 redigeeri eemalda Melilac (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 54 055 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
5. rida: Lademe vanus on 417...418,7 miljonit aastat. [[litostratigraafiline üksus\|Litostratigraafiliselt]] vastab sellele [[Kaugatuma kihistu]], milles on eristatud [[Äigu kihid\|Äigu]] ja Lõo kihid. [[Kivim]]iliselt koosneb lade peamiselt vahelduvatest [[Mergel\|mergli]] ja [[lubjakivi]] [[Kiht (geoloogia)\|kihtidest]]. Iseloomulikud on kuni 5 m paksused [[Terasuurus\|jämeteralise]] puhta [[~~krinoiidlubjakivi~~krinoidlubjakivi]] kihid, mis [[Paljandumine\|paljanduvad]] ka põhilistes Kaugatuma lademe [[paljand]]eis. Need on: [[Kaugatuma pank\|Kaugatuma]] (2,8 m) ja [[Lõo pank\|Lõo pangal]] (1,7) ning [[Äigu paemurd\|Äigu]] (1,3 m) ja [[Väike-Rootsi paemurd\|Väike-Rootsi paemurrus]] (1,0 m). Lademe paksus on 42...86 meetrit. [[Avamusala\|Avaneb]] vaid [[Saaremaa]] lõunarannikul [[Sõrve poolsaar\|Sõrve]], [[Roomassaare poolsaar\|Roomassaare]], [[Muratsi poolsaar\|Muratsi]], [[Vätta poolsaar\|Vätta]] ja [[Nässumaa poolsaar]]el. Lademe kivimid esinevad veel ka [[Ruhnu]] all, sealt ida suunas neid ei esine.<ref>Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.</ref>

Kaugatuma lade: erinevus redaktsioonide vahel