|
[[Pilt:Anthropos - mládě mamuta.JPG|pisi|Mammutipoja mudel]]
{{allikad}}
'''Mammut''' (''Mammuthus'') on [[londilised|londiliste]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[elevantlased|elevantlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuulunud [[perekond (bioloogia)|perekond]]. Mammutid on tänapäeva [[elevant]]ide fülogeneetiliselt lähedased sugulased.
Sõna "mammut" tuleb [[vene keel|venekeelsest]] sõnast [[wikt:et:мамонт|мамонт]], midaRenee omakordaPaks on arvatud pärinevat [[mansi keel|mansi]] sõnadest ''mang ont'' 'maa sarv'.{{lisa viide}}Vitt
Mammutid ilmusid [[Pliotseen]]is 4,8 miljonit aastat tagasi. Nad elasid [[Euraasia]]s, [[Aafrika]]s ja [[Põhja-Ameerika]]s.
Võrreldes tänapäeva elevantidega olid mammutid suuruselt palju mitmekesisemad. Kõige suurem mammut ''[[Mammuthus imperator]]'', kes elas Põhja-Ameerikas, küündis 5 meetri kõrguseni ja kaalus 12 tonni. Kääbusliigid ''[[Mammuthus exilis]]'' ja ''[[Mammuthus lamarmorae]]'' jäid kõrguselt alla 2 meetri ja kaalult alla tonni. Mammutid olid võrreldes elevantidega massiivsema keha, lühemate jalgade ja pikemate kõverate [[kihv]]adega. Kihvad aitasid arvatavasti mammutil talvel lume alt toitu otsida. Mammutid olid kaetud tiheda [[karvastik]]uga, mis võimaldas neil elada külmas kliimas.
[[Mammutiluu]] on elevandiluust tugevam ja kordumatu värvigammaga. Maa sees veedetud aastatuhandete jooksul on mammutiluu osaliselt [[mineraliseerumine|mineraliseerunud]] ja omandanud selle vältel sageli erilise värvitooni, mis võib ulatuda piimvalgest ja roosakast sinakaslillani. Luunikerdajad hindavad mammutiluud kõrgelt. Seda kasutatakse samaks otstarbeks kui elevandiluudki, kuid see on palju kallim.
Mammuti [[luustik]] on märkimisväärselt sarnane [[india elevant|india elevandi]] omaga, aga keskmine mammut oli suurem. Tema kihvad võisid olla kuni 4 m pikad ja kaaluda kuni 100 kg. Need olid kinnitunud [[ülalõualuu]]sse ja suunatud algul ettepoole, siis käändusid nad ülespoole ja kõrvale.
Mammuti [[hambad]] olid kohastunud koreda taimetoidu söömiseks. Tema [[purihammas]]tel olid arvukad kühmud ja õnarused, mille vastu hõõrudes sai taimi purustada. Purihambaid oli kummagi lõualuu kummaski pooles üks. Need olid laiemad kui elevandil. Kui hammas ära kulus, siis võis tema asemele kasvada uus hammas nagu india elevandilgi, kellel iga hammas võib vahetuda kuni 5 korda.
Mammutid surid välja [[Weichseli jäätumine|viimase jääaja]] lõpus, üldiselt 10 000 aastat tagasi. Osalt põhjustas seda sobivate elupaikade kadu, osalt inimeste [[jahipidamine]]. Mammutite väljasuremise põhjused ei ole veel piisavalt hästi selgitatud. Umbes samal ajal suri välja ka ülejäänud [[megafauna]].{{lisa viide}} Siberis elas mammuteid veel umbes 6000 aastat tagasi<ref name="Muuli" />. Maailma viimane mammutipopulatsioon elas oletatavasti [[Wrangeli saar]]el, kust leitud jäänused dateeriti radiosüsiniku abil 3800-aastasteks.<ref name="Lõugas" />
Aastal [[1993]] avaldas ajakiri "[[Nature]]" teate kunagise mammutite asurkonna avastamisest [[Wrangeli saar]]el. See oli mammutite viimane elupaik ja nende säilmete vanus oli 3500–7000 aastat. Sel ajal elas seal kõige väiksem mammutiliik. Selle väljasuremise põhjused on samuti teadmata, aga tema väljasuremise ajal olid [[Egiptuse püramiidid]] juba ehitatud ja [[Kreeka]]s õitses [[Mükeene kultuur]].
Kogu perioodi jooksul pärast mammutite väljasuremist kuni keskajani oli mammutiluid aeg-ajalt leitud ja neid oli võimalik näha. Kõige levinumad mammutiluud olid hambad. Oma suurte mõõtmetega äratasid nad tähelepanu. Keskajal omistati neid hambaid üldiselt surnud hiiglastele, näiteks [[trollid]]ele. [[Valencia]]s näidati mammuti hammast osana püha [[Christophoros]]e säilmetest ja veel [[1789]]. aastal kandsid püha [[Vincentius]]e [[kanoonik]]ud oma [[protsessioon]]idel mammuti [[reieluu]]d, väites selle olevat püha Vincentiuse käeluu.
Üksikasjalikumalt sai mammuti anatoomiaga tutvuda pärast seda, kui [[1799]]. aastal leidsid [[evengid]] [[Leena]] suudme lähedalt terve mammuti laiba, mille kevadveed olid [[igikelts]]ast välja uhtunud ja mis oli suurepäraselt säilinud koos [[liha]], [[nahk|naha]] ja karvadega. Alles seitse aastat hiljem, [[1806]]. aastal jõudis sinna [[Peterburi Teaduste Akadeemia]] saadetud teadlane Adams, kellel õnnestus endale saada selle mammuti peaaegu täielik luustik koos [[ligament]]idega, osa nahka, osa siseelundeid, üks [[silm]] ja 12 kg karvu. Kõik ülejäänu olid hundid, karud ja koerad ära söönud.
Ürginimeste asulapaikadest on leitud arvukalt mammutiluid. [[Siber]]is ja [[Alaska]]l on leitud korduvalt mammutite terveid kehi, mis on igikeltsas vahel suurepäraselt säilinud.
On oletatud, et igikeltsas võib mammuti [[DNA]] olla säilinud ja et tulevikus saab [[geenitehnoloogia]] abil mammuti taastada. Pakutud on mammutite [[kloonimine|kloonimist]], kus emane elevant kannaks ilmale kloonitud mammutibeebi. Esialgu on teadus sellest veel kaugel.
==Eestis==
| 