Erinevus lehekülje "Sõrve poolsaar" redaktsioonide vahel

resümee puudub
 
 
Esimest korda on Sõrve poolsaart mainitud aastal [[1234]] nimekujul ''Sworve''. Ajaloolised nimed on ''Simpernes'' ja полуостров ''Симпернес''.
 
Poolsaare järgi on nimetatud [[silur]]i [[Jaagarahu lade]]me [[Sõrve kihistu]]<ref>[http://stratigraafia.info/term/S%C3%B5rve%20kihistu Stratigraafia terminoloogia]</ref>
 
==Sõrve poolsaare sõjandus==
1907. aastal hakkas [[Venemaa keisririik]] tegema eeltöid oma pealinna Peterburi eelkaitsepositsioonide väljaarendamiseks. [[Peeter Suure merekindlus]]e [[Peeter Suure merekindluse peapositsioon|peapositsioon]] kavandati [[Tallinn]]a– [[Porkkala]] joonele, sellest veel ettepoole kavandati [[Väinamere positsioon]]i autonoomne osa Sõrve poolsaare [[Muhu väin]]a [[Kura kurgu positsioon]], kaitsmaks saari ja väinu. Muhu väina positsioon ulatus Hiiumaalt [[Sõrve säär]]de. Sõrve poolsaarele positsiooni rajamine algas 1912. aasta sügisel. Kindluse rajamiseks rajati [[Mõntu mõis]]a juurde [[Mõntu sadam]], Mõntu sadama juurest [[Sääre (Saaremaa)|Sääre]] külani ehitati viie kilomeetri pikkune [[kitsarööpmeline raudtee]]. Sõrve sääre ja [[Kuramaa]] vahel oleva [[Irbe väin]]a sulgemiseks vaenlase sõjalaevadele ehitati [[Eesti Esimeses maailmasõjas|Esimese maailmasõja ajal]] [[Sõrve säär]]ele [[Rannapatarei nr 43]] 305-mm suurtükkide positsioon, lisaks veel 120-mm suurtükkidega patarei ja 75-mm [[Õhutõrjepatarei nr 44|õhutõrjesuurtükipatarei nr 44]]. [[Rannapatarei nr 43]] jaoks ehitati neli tugevat maapealset betoonist [[suurtükialus]]t, millest kolm paiknesid ühel ida–läänesuunalisel sirgel ja läänepoolseim oli mõnevõrra tahapoole nihutatud. [[Sääre (Saaremaa)|Sääre]] [[Lõugas (geograafia)|lõukas]] baseerus 6 [[vesilennuk]]it. [[Rannapatarei nr 43]] langes sakslaste kätte alles 15. oktoobril 1917. aastal pärast [[Operatsioon Albion|dessantoperatsiooni Albion]].
38 198

muudatust