Erinevus lehekülje "Ivan Filistovitš" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
 
== Elukäik ja tegevus ==
Sündis Poola võimu all olnud Lääne-Valgevenes. Isa pandioli aastatel 1939-1941 kulakuna Nõukogude võimu poolt vangivangistatud, kuid Saksasakslaste okupatsioonitulekul ajalõnnestus töötasevakueeritavate külavanemana.vangide 1943.kolonnist aastalpõgeneda astusning vabatahtlikulttöötas valgevenelastestSaksa koosnevaokupatsiooni 13.ajal abipolitsei kaitsepataljoni (''Schutzmannschafts Bataillon der SD 13),'' millega koos taganes 1944külavanemana. a. Saksamaale. 1945. a. veebruaris saadeti katse eesti ühineda tšehhi partisanidega Poddubice vanglasse, kust vabanes [[8. mai]]l [[1945]].
 
1943. aastal astus vabatahtlikult valgevenelastest koosneva 13. abipolitsei kaitsepataljoni (''Schutzmannschafts Bataillon der SD 13),'' millega koos taganes 1944. a. Saksamaale. 1945. a. veebruaris saadeti katse eesti ühineda tšehhi partisanidega Poddubice vanglasse, kust vabanes [[8. mai]]l [[1945]].
 
Pärast sõda õppis ajalugu Pariisi Sorbonne'i ja Leuveni ülikoolides, vaimustus valgevene rahvusluse ideedest. Lõi aktiivselt kaasa pagulusvalgevene elus asutades 1949.a. märtsis Valgevene Sõltumatu Noorteorganisatsiooni (liikmeid umbes 300) ja asutas ladina tähestikul baseeruva valgevenekeelse ajalehe "Moladz" ("Noored").
 
Pariisis kontakteerus Valgevene Rahvavabariigi Nõukogu presidendi Mikoła Abramčykiga, kellelt sai märtsist 1951 ülesande minna langevarjurina Valgevenesse, et luua kontakt kohaliku vastupanuliikumisega. Ta astus ka antud nõukogu liikmeks. Peale kolmekuulist väljaõpet USA luurekoolis Müncheni lähedal visati ta 9. septembril 1951 langevarjuga oma Valgevenesünnikoha kodukandiPanjatitši kohalküla lähedal alla. Tema sugulased varjasid teda ja aitasid luua kontakte metsas redutajatega. 1952. aasta aprillis õnnestus tal luua kontakt 6-liikmelise endise politseiniku S.Sergei Mikulitši rühmaga, mis oli alates 1949. aastast viibinud Vileika rajooni metsades. Filistovitš võttis rühma juhtimise alla ja üritas muuta seda sõjalis-poliitiliseks organisatsiooniks. Ta tutvustas distsipliini, viis läbi ideoloogilisi ja põrandaaluseid koolitusi ning keelas rüüstamise ja rünnakud kohalike aktivistide vastu. Ta nimetas rühmituse "Valgevene Riiklikeks Vabastamise Relvajõududeks" ja alustas ettevalmistusi poliitiliseks propagandaks. 5. septembril 1952 ründas Nõukogude julgeolekuvägede operatiivgrupp salka, kuid Filistovitšil õnnestus põgeneda, kuid 9. septembril 1952 vahistati [[Molodetšno oblast|Maładziečna oblast]]is Jarmolitši külas ja viidi Minski julgeolekuvanglasse.<ref>https://www.sb.by/articles/kontr-razvedchik.html</ref><ref>http://inbelhist.org/belaruskie-lesnye-bratya/</ref>
 
Kohtuprotsess algas 17. oktoobril 19521953 Minskis. 95. septembrilnovembril 1953 mõistis Valgevene sõjaväeringkonna sõjatribunal ta surma.<ref>https://docs.rferl.org/be-BY/2016/01/13/56ab6628-d0de-44c6-bb0c-38bb8f1e7a80.pdf C.246</ref> 21. novembril 1953 keeldus Valgevene NSV Ülemkohus tema armuandmispalvet rahuldamast. Tõenäoliselt ta hukati järgmisel päeval (s.o. 22. novembril 1953) Minski keskvanglas (Pišalovski kindlus ehk eeluurimisisolaator nr. 1).
 
Peale N Liidu lagunemist üritati teda rehabiliteerida, millest Valgevene ametivõimud keeldusid.<ref>https://survincity.com/2014/10/young-belarusians-in-new-york-skydive-in-honor-of/</ref>
 
== Mälestuse jäädvustamine ==
Juba 1958. aastal ilmus nõukogude valgevene kirjaniku Makar Posledovitši jutustus "Hundi radadelHundiradadel", kus tollases nõukogulikus võtmes kirjeldatakse tšekistide tegevust Filistovitši salga tabamisel. PärastTeoses Nõukogudepaljastati Liidu"valgevene lagunemistkodanlike ilmusnatsionalistide 1997.vastik aastalroll, Minskiskes raadiojaamaemigrantlikus "Vabadus"pimeduses valgevenekobades toimetuseunistavad juhatajatule Aleksandrja Lukašukiverega uurimuskapitalistliku "Filistovitš.süsteemi Rahvuslasetaastamisest tagasitulekValgevenes.", kusRaamatut Filistovitšitsoovitati kujutataksekeskmisele positiivseltja Valgevenevanemale vabadusvõitlejanakoolieale.<ref>https://docs.rferl.org/be-BY/2016/01/13/56ab6628-d0de-44c6-bb0c-38bb8f1e7a80.pdf C. 215</ref>
 
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist ilmus 1997. aastal Minskis raadiojaama "Vabadus" valgevene toimetuse juhataja Aleksandr Lukašuki brošüür "Filistovitš. Rahvuslase tagasitulek", kus Filistovitšit kujutatakse positiivselt Valgevene vabadusvõitlejana.<ref>https://docs.rferl.org/be-BY/2016/01/13/56ab6628-d0de-44c6-bb0c-38bb8f1e7a80.pdf</ref>
 
Veebruaris 2010 näitas Valgevene 2. riiklik telekanal Ludmila Klintsova dokfilmi "Vileika spioon", mis rääkis Filistovitši elust, toon oli neutraalne.
491

muudatust