Ruila mõis: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
PResümee puudub
Resümee puudub
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2015}}
 
 
[[Pilt:Ruila mõisa peahoone 2012.jpg|pisi|Ruila mõisa peahoone]]
 
[[Pilt:Ruila mõisa park.jpg|pisi|[[Ruila mõisa park]] ]]
'''Ruila mõis''' oli [[rüütlimõis]] [[Harjumaa|Harjumaal]] [[Hageri kihelkond|Hageri kihelkonnas]]. Tänapäeval jääb mõisakompleks [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Saue vald|Saue valla]] maadele.
 
Ruila mõisa ([[saksa keel]]es ''Ruil'') mainiti esmakordselt [[1417]]. aastal, kui [[mõis]] oli [[Tallinna komtuur|Tallinna linnusekomtuur]]i residents. Alates [[1622]]. aastast oli mõis [[Ulrich (suguvõsa)|Ulrichite]] valduses. [[17. sajand]]il eraldati tolleaegsest suurest mõisast mitu mõisa, nende hulgas [[Haiba mõis]] ja [[Laitse mõis]]. Ruila mõis kuulus Ulrichite suguvõsale läbi mitme põlvkonna. Kui mõisa pärinud [[Friedrich Johann von Ulrich]]i (1744–1801) neljas tütar Katharina Friederike abiellus [[Magnus Adolph Theodor von Bremen]]iga, läks mõis [[1814]]. aastast Bremenite suguvõsa kätte ja kuni [[1939]]. aasta ümberasumiseni kuulus mõis [[Bremen (suguvõsa)|Bremen]]itele. Mõisa härrastemaja püstitasid [[1859]]. aastal Bremenid. Hoone esimene korrus on kivist, teine puidust.
[[Pilt:Ruila mõisa peahoone 2012.jpg|pisi|300px|Ruila mõisa peahoone]]
 
Mõisa peahoones asub tänapäeval kool, tallis tegutseb ratsaspordibaas. Säilinud on ka muid kõrvalhooneid ja suur park.
 
==Mõisa ajaluguMõisahooned==
Esimest korda on Ruila mõisa mainitud 1417. aastal, mil mõis kuulus [[Saksa orduleordu]]le ning aeg-ajalt resideeris seal Tallinna [[linnusekomtuur]]. Mõis on rajatud muinasaegsesse kultusepaika, millest annab aimu ka koolimaja külje all paiknev peaaegu maasse vajunud kultusekivi.
[[Pilt:Ruila mõisa park.jpg|pisi|[[Ruila mõisa park]] ]]
 
Keskaegne mõisahoone purustati [[16. sajandilsajand Eestis|16. sajand]]il [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal Vene vägede poolt. Omaaegsele kindluselamule[[kindluselamu]]le viitab tänini säilinud osa keskaegsest hoonest – pooleteise meetri paksune laskeavadega sein, mille varemetest on ümberehituste käigus kohandatud [[Jääkelder|jääkeldri]] vahesein. 1624. aastal kinkis [[Gustav II Adolf]] mõisa Johann Ulrichile ning mõis jäi Ulrichite[[Ulrich (suguvõsa)|Ulrich]]ite suguvõsa kätte mitmeks põlvkonnaks. 17. sajandil eraldati tolleaegsest suurest Ruila mõisast mitu muud mõisa, nende hulgas [[Haiba mõis|Haiba]] ja [[Laitse mõis]]. Kui Johann von Ulrichi neljas tütar Katharina Friederike abiellus Magnus Adolph Theodor von Bremeniga, läks mõis 1815. aastast Bremenite suguvõsa valdusse ning kuni 1939. aastani kuuluski mõis Bremenitele[[Bremen (suguvõsa)|Bremen]]itele. Viimane Ruila mõisasüdamiku omanik (100 ha) Arved Bremen (sünd. 26.01.1893) [[Umsiedlung|lahkus Saksamaale 1939. aastal]].
 
Praegust mõisahoonet võib lugeda klassitsistlike lisanditega historitsistlikus stiilis ehitiseks. 17. sajandil püstitatud esimene korrus on ehitatud paekivist ja 19. sajandil lisatud teine korrus on puidust. Mõlemal korrusel on säilinud 19. sajandi ahje, barokse vormistusega tahveluksi ning laud- ja parkettpõrandaid. Hoones on 11 mõisaaegset ahju, mis on senini töökorras.
 
Ruila mõisakompleksi kuuluvad [[Ruila mõisa peahoone]]<ref name="KRR_27846">{{kultuurimälestis|27846|Ruila mõisa peahoone}} (vaadatud 15.09.2020)</ref>, ait, tõllakuur, tallid, sepikoda ja [[Ruila mõisa park|park]]<ref name="KRR_27847">{{kultuurimälestis|27847|Ruila mõisa park}} (vaadatud 15.09.2020)</ref>. Ruila tallides on võimalik nautida nii ratsutamist kui ka vankrisõitu ning huvilistele korraldatakse ekskursioone. Ruila koduloomuuseumis on võimalik tutvuda unikaalsete materjalidega kooli ja ümbruskonna ajaloo kohta.
 
Kindlasti tasub Ruilas olles külastada ka Kääbaste mäel asuvat Ukukivi, mis on tuntud ka Ruila Lossikivi, Neitsikivi, Lindakivi ja Kalevipoja põllekivina. See on Eesti suurim ohvrikivi, mille ohvrilohu läbimõõt on ligi 40 cm.
== Vaata ka ==
*[[Eesti mõisate loend]]
== Viited ==
 
{{viited}}
== Välislingid ==
{{Commons|Category:Ruila manor}}
78 262

muudatust