Lambasihver: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Lambasihver''' on episoodiline tegelaskuju Tammsaare romaanis "[[Tõde ja õigus]]", [[Oru Pearu]] abikaasa, Oru perenaine.
 
Lambasihver on hüüdnimi, mis tähendab lambakarjust, lammaste hoidjat (tuletatud saksa keelest schäfer, karjane, s.t pigem väär on käsitlus, justkui püüaks Pearu oma naist selle nimega alandada). Ta on pärit ühiskondlikus hierarhias madalamalt tasemelt, kuna on sauniku tütar, mitte peretütar. Pearu aga pole teinud sellest probleemi, kui kunagi Lambasihvri kosis.

Lambasihver kannatab Pearu sagedaste meeleolumuutuste ja otsese vägivalla all. Vahel on ta sunnitud end peksuhirmus aita lukustama ning koos lastega isa paluma, et see kaevu ära ei reostaks. Samas suudab Lambasihver kavalusega oma abikaasat ka taltsutada. Näiteks hoiab ta ära võimaliku tüli Andrese ja Pearu vahel, kui viimane tahab purjuspäi minna Mäele, et külastada Andrest ja Krõõta. Lambasihver tuletab mehele meelde, et nemad olid Vargamäel ammu enne Mäe peret, seega peaksid nemad esimesena külla tulema, ning naabritel on allamäge ka märksa lihtsam tulla, kui neil üles ronida, mispeale Pearu kiidab ma naise tarkust ja jätab külaskäigu ära. Lambasihvril on abivalmis loomus. Ta on Mäe perel abiks, kui sureb Krõõt ning tunneb südamest kaasa Krõõda lastele, kes on jäänud emata.
 
Lambasihver sureb enne Pearut. Surma täpne daatum või asjaolud romaanist ei selgu, ent epopöa V köites mainib kirjanik, et Lambasihver on ammu siitilmast lahkunud ning Pearu peab üksildast lesepõlve.