Oru Pearu: erinevus redaktsioonide vahel

Pearu ei ole sündinud Vargamäel, vaid tulnud sinna aastaid enne Andrest-Krõõta kusagilt kaugemast piirkonnast, Tammsaare sõnul paigast, kus "vaid hundid uluvad". Loomult on Pearu vembumees ja mängur, sageli ka äärmuslikult kiuslik ning isegi vägivaldne. Tema puhul ei või kunagi teada, mis riukad tal mõttes mõlguvad. Pearule meeldib tähelepanu ja see, kui inimesed teda imetlevad. Vempudel ei näigi olevat sügavamat tagapõhja. Tal on võime näha inimeste nõrkusi, sh Andrese omi, ning nendele surudes ohvrile palju ebameeldivusi põhjustada ja väljakutseid esitada. Pearu võtab kogu elu pigem mänguna, milles peaosalisena näeb ta iseennast. Kuigi Pearule tööd teha ei meeldi ning ülemäära ta ennast sellega ei vaeva, ei jää ta jonnakuselt ja kanguselt Andresele alla ja saavutab rohkemgi. Pearu paneb Andrese tihti proovile ning vastandub oma irratsionaalsusega Andrese ratsionaalsusele. Samas viivad Pearu teod sündmusi edasi ja panevad Andrest ka filosofeerima ning seeläbi jõuavad lugejani Andrese tõekspidamised.<ref name="Vaino, M, 2011"> Vaino, M.''[http://e-ait.tlulib.ee/129/ Irratsionaalsuse poeetika A. H. Tammsaare loomingus]'', 2011.</ref> Kuigi mõnikord lähevad Pearu ja Andres isegi kättpidi üksteisele kallale ja kaebavad üksteist kohtusse, siis esineb ka leppimishetki, mil Pearu käitub justkui poleks meeste vahel kunagi tülisid olnudki (nt kui Andrese naine Krõõt sureb).