Oru Pearu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
4. rida:
Pearu on oma loomult vembumees ning tema puhul ei või kunagi teada, mis riukad tal mõttes mõlguvad. Pearule meeldib tähelepanu ja see, kui inimesed teda imetlevad. Kuigi talle tööd eriti teha ei meeldi, ei jää ta oma jonnakuselt ja kanguselt Andresele alla. Pearu paneb Andrese tihti proovile ning vastandub oma irratsionaalsusega Andrese ratsionaalsusele. Samas viivad Pearu teod sündmusi edasi ja panevad Andrest ka filosofeerima ning seeläbi jõuavad lugejani Andrese tõekspidamised.<ref name="Vaino, M, 2011"> Vaino, M.''[http://e-ait.tlulib.ee/129/ Irratsionaalsuse poeetika A. H. Tammsaare loomingus]'', 2011.</ref> Kuigi mõnikord lähevad Pearu ja Andres isegi kättpidi üksteisele kallale ja kaebavad üksteist kohtusse, siis esineb ka leppimishetki, mil Pearu käitub justkui poleks meeste vahel kunagi tülisid olnudki (nt kui Andrese naine Krõõt sureb).
 
Pearu hüüababikaasa omahüüdnimi abikaasaton Lambasihvriks[[Lambasihver]] (s.t lambakarjus, lambukeste hoidja). Pearu ja Lambasihvri esiklapsed on vastupidiselt Mäe Andrese tütardele pojad – Joosep ja Karla. Peale nende on Pearul veel lapsi. Vanim poeg Joosep abiellub Andrese vanima tütre Liisiga; Pearu ei kiida seda küll heaks, jätab Joosepi talust ilma, kuid annab noortele kaasa oma õnnistuse. Karla abikaasaks ning Oru hilisemaks perenaiseks saab talunaine nimega Ida.
 
Tema kujutamisel on kasutatud [[keskmurre|keskmurdelist]] keelt.