Erinevus lehekülje "Estonia katastroof" redaktsioonide vahel

P (Tühistati kasutaja 2001:7D0:81B2:E080:CD6D:69F9:B6DF:4499 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 2001:7D0:88E1:D980:4191:3DF:2680:F823.)
Märgis: Tühistamine
2006. aastal esitasid oma aruande kaks Eesti uurimiskomisjoni [[Riigikogu]] ja valitsuse oma. Riigikogu komisjon keskendus peaasjalikult oletatavale sõjaväetranspordile laevahukuööl ning kuulas ära 56 Estoniaga ja laevahuku uurimisega seotud inimest. Valitsuse komisjon keskendus laevahuku uurimise lõpparuande ülekontrollimisele.<ref name="Kritiseeritav" /> Viidatud on ka sellele, et nii suure laeva niivõrd kiire uppumine on maailma merendusajaloos haruldane.<ref name="Auk" />
 
RiigiprokurörTollane riigiprokurör Margus Kurm ütles 2006. aastal, et ebaselgeks jääb asjaolu, kuidas pääses vesi autoteki all asuvatele tekkidele, kui ehituslikult oli see võimalik vaid siis, kui igas ruumis tekkinuks eraldi juurdepääs veele. Riigiprokuröri sõnul vajab uurimist ka see, kuidas avanes ja purunes ramp, kuna mitmed tunnistajad nägid rampi suletud asendis. Kui ramp oleks jäänud suletuks või pooleldi avatuks, ei oleks autoteki kaudu saanud laeva tungida lõppraportis kirjeldatud veemassid. Samuti pole riigiprokuröri sõnul piisavalt uuritud kolme suurt pauku, tõuget ja lööki, mida kuulsid pääsenud.<ref name="Kritiseeritav" /> Tema vaidlus laevahuku uurimise rahvusvahelise komisjoniga jätkus 2009. aastani<ref>[[Madli Vitismann]]. Mis juhtus 2006. aastal? [[Meremees (ajakiri)|Meremees nr 4, 2019</ref> ning kerkis uuesti esile, kui ta nõustas Eesti valitsuse vastu kohtusse läinud hukkunute omakseid Rootsist<ref>[[Madli Vitismann]]. Võitlus kohtus, ajalehes ja ekraanil. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 4, 2019</ref>
 
Vabariigi Valitsuse uurimiskomisjonMargus eiKurmi suutnudjuhitud kõrvaldadakomisjon leidis tunnistajate ütlustes esinenud vastuolusid ning nende hinnangul vähendab see lõppraporti usaldusväärsust. Komisjon leidis, et laeva uppumist ei ole võimalik kirjeldada, kuni pole täpselt välja selgitatud, millal ja kuidas pääses vesi autoteki alla. Samuti väidab aruanne, et filmimaterjal laeva kerest on katkendlik ega kajasta laeva põhjaosa.<ref name="Vastuolu" /> 2009. aastal avaldatud valitsuskomisjoni aruande järgi on konstruktsiooniviga küll tõenäoline laevahuku põhjus, kuid ümber ei saa lükata ka teisi teooriaid.<ref name="Komisjon" /> Tunnistajate ütluste kokkulangevust kinnitab Göteborgi Ülikooli psühholoogiadoktori Emma Roos af Hjelmsäteri uuring.<ref>Agneta Olofsson. "Estonialt" pääsenud on ühel meelel. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 2, 2020</ref>
 
==Vandenõuteooriad==