Erinevus lehekülje "Radasłaŭ Astroŭski" redaktsioonide vahel

P
parandasin skripti abil kriipsud
P
P (parandasin skripti abil kriipsud)
[[Fail:Radasłaŭ Astroŭski. Радаслаў Астроўскі (1941-44).jpg|pisi]]
'''Radasłaŭ Kazimiravič Astroŭski''' ([[valgevene keel]]es: Радаслаў Казіміравіч Астроўскі, [[poola keel]]es: ''Radosław Ostrowski'', [[vene keel]]es: Радослав Казимирович Островский; 25. oktoober [[1887]] [[Zapolle]], [[Minski kubermang]], [[Vene impeerium]] – [[17. oktoober]] [[1976]] [[Benton Harbor]], [[Michigan]], [[USA]]) oli valgevene poliitik, Saksa okupatsiooni ajal loodud Valgevene nukuvalitsuse ja tegevust eksiilis jätkanud Valgevene Keskraada president (1943-19451943–1945 ja 1948-19761948–1976).
 
== Elukäik ja tegevus ==
Sündis jõuka perekonna ainsa lapsena Zapolle linnas [[Slutsk]]i lähedal. Õppis Slutski gümnaasiumis, kust visati välja 1905. a. revolutsioonis osalemise pärast. 1908. a. immatrikuleeriti [[Peterburi ülikool]]i matemaatikateaduskonda. Arreteeriti 1911. a. osalemise eest revolutsioonilises tegevuses, suleti Peterburi ja Pihkva vanglatesse. Peale vabanemist 1912. a. taasastus Peterburi ülikooli, kust siirdus edasi [[Tartu ülikool]]i ja lõpetas 1913. a. selle füüsika-matemaatika teaduskonna. Töötas õpetajana [[Poola]]s [[Częstochowa]]s ja [[Minsk]]is. 1915-19171915–1917 Minski õpetajate instituudi õppejõud.
 
Peale veebruarirevolutsiooni 1917 nimetas Venemaa Ajutine Valitsus ta Slutski maakonna komissariks. Sügisel 1917 asutas Slutskisse valgevene gümnaasiumi ja sai selle direktoriks. Oponeeris oktoobrirevolutsioonile. Detsembris 1917 valiti 1. Ülevalgevene Kongressi liikmeks, mille bolševikud 18. detsembril 1917 laiali ajasid (peale seda, kui kongress deklareeris Valgevene tulevikku iseseisva demokraatliku vabariigina). Peale Valgevene Demokraatliku Vabariigi väljakuulutamist Valgevene Raada poolt 25. märtsil 1918 nimetati Astroŭski Valgevene haridusministriks.
Võitles Denikini armees Punaarmee vastu. Osales Slutski ülestõusus novembris-detsembris 1920, kui valgevene omakaitsejõud üritasid takistada Punaarmeed Slutskisse sisenemast, mis oli Poola-Nõukogude Venemaa vaherahulepinguga antud Nõukogude Venemaale.
 
1921. a. asus elama Vilniusse, 1924-19381924–1938 Vilniuse Valgevene Gümnaasiumi direktor. 1920ndatel muutis ta korduvalt poliitilisi vaateid. 1926. a. astus Lääne-Valgevene Kommunistliku Partei liikmeks (1940-411940–41 loeti tema NLKPsse astumise aastaks 1926), kureeris oma kooli põrandaalust kommunistlikku noorsooühingut (komsomoli). Jaanuaris 1927 arreteeriti Poola politsei poolt, kohtus tunnistati ta siiski süütuks. 1928. a. muutis ta jällegi suunda ja kutsus valgevenelasi koostöötama Poola riigiga, mis leidis Lääne-Valgevene rahvusluse juhtide poolt hukkamõistmist, kes 1934-351934–35 korraldasid tema suhtes ühiskondliku hukkamõistva kohtuprotsessi. 1934. a. valiti Poola Seimi liikmeks. 1936. a. oli sunnitud kolima Vilniusest Lodzi, kus töötas matemaatikaõpetajana.
 
Sõja algusest peale tegi ta aktiivset koostööd Saksa okupatsioonivõimudega. 1941. aasta sügisel tuli ta Minskisse, töötas tsiviilhalduses; hiljem oli ta Smolenski, Brjanski, Mogilevi linnapea. Alates 1943. aasta detsembrist oli piiratud volitustega Valgevene marionettvalitsuse Valgevene Keskraada (''Беларуская Цэнтральная Рада'') president, mille loomise lubasid sakslased, kes hakkasid idarindel kaotusi kandma ja lootsid võita valgevenelaste poolehoidu, et nad seejärel Punaarmee vastu mobiliseerida.
89 859

muudatust