Erinevus lehekülje "Jupiter" redaktsioonide vahel

Jupiteri kaaslaste info täiendamine. Vajab hiljem täpsustamist, ArXiv-i viide tuleb ilmumise järel asendada korrektse ajakirjaviitega.
(Jupiteri kaaslaste info täiendamine. Vajab hiljem täpsustamist, ArXiv-i viide tuleb ilmumise järel asendada korrektse ajakirjaviitega.)
 
Jupiter koosneb peamiselt [[heelium]]ist, mis moodustab Jupiteri massist ühe neljandiku, kõigist [[molekul]]idest moodustavad heeliumi molekulid aga vaid kümnendiku. Jupiteril võib olla raskematest elementidest tuum,<ref name="coreuncertainty" /> kuid nagu kõigil hiidplaneetidel, puudub ka Jupiteril [[tahkis|tahke]] [[pind (väliskiht)|pind]]. Kiire pöörlemise tõttu on Jupiter lapik [[sferoid]]. Jupiteri välimine [[planeedi atmosfäär|atmosfäär]] on silmanähtavalt jaotunud vastavalt [[Geograafiline laius|laiuskraadidele]] erinevateks kihtideks, mille piirialadel esineb [[turbulents]]i ja torme.
Üks tähelepanuväärsemaid Jupiteri atmosfäärinähtusi on [[Suur Punane Laik]], mis on olnud olemas juba vähemalt 17. sajandist, mil seda vaadeldi esmakordselt teleskoobiga. Jupiteri ümbritseb tugev magnetväli ja palja silmaga nähtamatu rõngaste süsteem. Jupiteril on vähemalt 79 kaaslast, sealhulgas neli suurt kaaslast, mille avastas 1610. aastal [[Galileo Galilei]]. Neist kõige suurema, [[Ganymedes (kuu)|Ganymedese]] [[läbimõõt]] on suurem kui [[Merkuur]]il. Hinnanguliselt võib Jupiteril 400 meetrist suurema läbimõõduga kaaslasi olla umbes 600.<ref name="600 kuud">
 
Jupiteri on mehitamata [[kosmoseaparaat]]idega uuritud mitu korda, eelkõige esimeste [[Pioneer (automaatjaam)|Pioneeri]] ja [[Voyager]]i möödalendude käigus ja hiljem kosmosesondiga [[Galileo (kosmosesond)|Galileo]], mis tiirles ümber Jupiteri kaheksa aastat ja pakkus senini kõige täpsemat infot nii Jupiteri kui ka selle suuremate kaaslaste kohta. Pärast seda lendas 2007. aasta veebruaris Jupiterist mööda [[Pluuto]]t uurima suundunud automaatjaam [[New Horizons]], mis kasutas Jupiteri gravitatsiooni, et oma kiirust suurendada. 4. juulil 2016 jõudis Jupiteri orbiidile kosmoseaparaat [[Juno (kosmosesond)|Juno]]. Tulevikus võidakse uurida Jupiteri kaaslasel [[Europa]]l asuvat jääga kaetud vedelat ookeani.
<ref name="Perturbations">{{cite journal|author=Quinn, T.|author2=Tremaine, S.|author3=Duncan, M.|title=Planetary perturbations and the origins of short-period comets|journal=Astrophysical Journal, Part 1|date=1990|volume=355|pages=667–679|bibcode=1990ApJ...355..667Q|doi=10.1086/168800}}</ref>|colwidth=30em
}}
<ref name="600 kuud">[https://arxiv.org/abs/2009.03382 The Population of Kilometer-scale Retrograde Jovian Irregular Moons]</ref>
 
{{Planeedid}}