Samādhi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Praktika: täiend. |
Resümee puudub |
||
2. rida:
'''Samādhi''' (sanskriti ja paali keeles ''samādhi ''‘kokkusissemõtlemine’; tiibeti keeles ''ting nge dzin''; hiina keeles 三昧 ''sanmei''; jaapani keeles ''sammai'') on [[meditatsioon]]iõpetus ja [[Teadvus|teadvuse]] seisund<ref>{{Raamatuviide|autor=Charles Tart|pealkiri=Muutuv teadvus: multidistsiplinaarseid vaatenurki.|aasta=2016|koht=|kirjastus=Eesti transpersonaalne assotsiatsioon|lehekülg=|isbn=9789949959341}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Charles Tart|pealkiri=Teadvuse seisundid|aasta=2008|koht=|kirjastus=Väike Vanker|lehekülg=|isbn=9789985975756}}</ref> paljudes Indiast pärinevates õpetustes ([[budism]], [[hinduism]], [[džainism]], [[sikhism]], [[jooga]] jt). ''Samādhi'' seisund saavutatakse enamasti vastava meditatsioonitehnika abil, kasutades süüvimist, tähelepanu koondamist ehk püsivat keskendumist. Paljudes õpetustes eristatakse erinevaid ''samādhi'' seisundeid.
[[Budism]]is on ''sammā samādhi'' (õige keskendumine) [[Seadmuseratta käimapanemine|dhammaratta käimapanemise suttas]] antud [[Kaheksaosaline tee|kaheksaosalise tee]] kaheksas osa
[[Patanjali]] [[joogasuutra]]st lähtuvas [[Ashtanga jooga]]s on ''samādhi'' kaheksas ja viimane "ihuliige".<ref>Patañjali, "Yogasūtra", tõlkinud [[Martti Kalda]], kommenteerinud Inga Põldma ja Martti Kalda. Tallinn, [[Tallinna Ülikooli Kirjastus]], 2015, lk 154 jm.</ref>
10. rida:
''Samādhi'' sagedane tõlge on 'keskendumine' ([[inglise keel|ingliskeelse]] ''concentration''’i vastena), mis võib olla veidi eksitav, kuna see ei pruugi olla tingimata meele surumine mingisse keskmesse.
''Samadhi'' on tihedalt seotud mõistega ''samatha'', mis viitab meelerahule. Mõiste ''samādhi'' tuleneb ühes etümoloogilises tõlgenduses tüvest
== Praktika ==
[[Buddhaghosa]] loetleb [[paali kaanon]]i tekstidele tuginedes nelja liiki ''samādhit'':
* ''
* ''
* ''
* ''
[[Theravaada]]s on ''samādhi'' eesmärgiks ületada esmalt ''samatha bhāvanā'' abil [[viis takistust]]<ref>Abhidhammas on toodud ''nīvaraṇā'' kuuene jaotus, kus kuuendaks on teadmatus (''avijjā'').</ref> ning liikuda sealt edasi järjestike ''[[jhāna]]'''de arendamisele. Kui ''samatha bhāvanā'' teel on iha (''rāga'') ületatud, on võimalik jätkata ''vipassanā bhāvanā'' meetodiga.<ref>''Vijjābhāgiyā sutta,'' AN 2.30 (PTS: A.i.61)</ref><ref>''Maggavibhaṅgasutta'' SN 45.8.</ref>.
25. rida:
[[Theravaada]]s on kasutuasel peamiselt kaks meele arendamise meetodit ehk ''bhāvanā''‘t:<ref>"''Samatho ca vipassanā ca''" (D.III. 273; M.I. 494; S.IV.360; A.I.95; etc).</ref>
Samatha tähendab sisemist rahu seisundit, mõtte-rahu (''ceto-samatha''); see on mentaalne liikumatus, meelesisene sügav lõõgastus.<ref>M.I. 33.</ref>
| |||