Eduard-Alfred Kubbo: erinevus redaktsioonide vahel

Teenis 25. Siberi kütipolgus ja viidi sealt 1914. aasta augustis üle 45. Siberi kütipolku. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkemise ajal oli Kubbo leitnandi auastmes. Sõja käigusSõjas võttis osa lahingutest [[Karpaadid|Karpaatides]], [[Poola]]s, [[Galiitsia]]s ja [[Läti]]s ning sai kahel korral haavata. Teda autasustati [[Georgi mõõk|Georgi mõõgaga]] 22. aprillil 1915. Autasu anti 5–6. detsembril 1914 toimunud lahingu eest, kus leitnant Kubbo lõi oma rooduga tagasi mitu vastaste rünnakut ja sattunud piiramisrõngasse, murdis sellest täägirünnakuga välja. Ülendati alampolkovnikuks 1917. aasta juunis.

Eduard Kubbo tuli 1918. aastal Eestisse ning oli jaanuarist kuni märtsini Viljandis asuva [[2. Eesti jalaväepolk|2. Eesti jalaväepolgu]] majandusülem. [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] eel 1918. aasta 11. novembrist määrati ta [[Kaitseliidu Sakala malev|Viljandi maakonna ja Viljandi linna Kaitse Liidu]] ülemaks.1918. aasta 21. novembrist oli ta [[3. Jalaväepolk|3. jalaväepolgu]] ülem, 1919. aasta veebruarist [[2. Diviis|2. diviis]]i I brigaadi ülem ning 1919. aasta aprillist 2. diviisi ülema abi. Aastal 1919. ülendati [[Kolonel|koloneliks]] (polkovnikuks).

Lisaks sõjaväelisele karjäärile õppis Eduard Kubbo aastatel 1925–1930 [[Tartu ülikoolisÜlikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikoolis õigusteadust]]. Õpingute ajal astus [[korp! Sakala]]sse. Kuulus ka [[Eesti Vabadussõjalaste Keskliit|Vabadussõjalaste Keskliidu]] juhatusse ja arreteeriti selle tõttu 1934. aastal ning viibis aastatel 1936–1938 vangis. Peale vangistust oli aastatel 1938–1939 vandeadvokaat H.[[Hilda ReimannReiman-Poom|Hilda Reiman-Poomi]] abi ja alates 1939. aastat vandeadvokaat Tartus.