Erinevus lehekülje "Germanicus" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 142 baiti ,  1 aasta eest
toim
(Kasutaja CommonsDelinker asendas pildi Augusto_30aC_-_6dC_55%CS_jpg.JPG pildiga [[Pilt:Impero_romano_sotto_Ottaviano_Augusto_30aC_-_6dC.jpg|Impero_romano_sotto_Ottaviano_Augusto_30)
(toim)
 
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2017|kuu=juuni}}
[[Pilt:MSR - Germanicus Inv. 30010.jpg|pisi|Germanicuse büst]]
'''Germanicus Julius Caesar''' ( tuntud lihtsalt kui '''Germanicus''' [[24. mai]] [[15 eKr]] – [[10. oktoober]] [[19]]), tuntud lihtsalt kui '''Germanicus''', oli [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] [[Vana-Rooma armee|armee]] tuntud väejuht. Liignimi Germanicus omistati talle pärast surma, võitude eest [[Germaania]]s.
 
Germanicus Julius Caesar sündis auväärses perekonnas [[Vana-Rooma keiser]] (27 eKr – 14 pKr) [[Augustus]]e naise Livia, esimesest abielust poja Nero Claudius Drususe ja Augustuse õe Octavia ning [[Vana-Rooma]] [[poliitik]]u ja väejuhi [[Marcus Antonius]]e tütre peres. Marcus Antonius oli olnud [[Gaius Julius Caesar]]i oluline poolehoidja. Pärast Caesari mõrvamist purustasid 42. aastal eKr Marcus Antoniuse väed Caesari mõrvarite [[Cassius]]e ja [[Brutus]]e leegionid. Antoniusest sai suurriigi kõigi idaalade valitseja. 30 eKr tungis [[Octavianus]] Egiptusse ning, jõudis [[Aleksandria]]sse ja vallutas selle.
[[File:Impero romano sotto Ottaviano Augusto 30aC - 6dC.jpg|right|thumb|300px|Rooma impeerium, keiser [[27 eKr|27]]–[[14]] pKr [[Augustus]]e valitsemisajal]]
Germanicus Julius Caesar oli abielus [[Agrippina Vanem]]aga, ([[14 eKr]] – [[33]]) keiser [[Augustus]]eAugustuse lapselapse, riigimehe [[Marcus Vipsanius Agrippa]] tütre, [[Vana-Rooma keiser]] (14–37) [[Tiberius]]e naiseõe ja kasutütega.
 
Germanicus Julius Caesar oli üheks tuntumaks sõjaväeliseks ja poliitiliseks figuuriks pärast Augustuse surma, kelle populaarsus oli sedavõrd suur, et sõjavägi tahtis ta isegi keisriks kuulutada. [[4 eKr|4. aastal eKr]] lapsendas Tiberius Germanicuse, et kindlustada valitsusjärglus ning [[7]]. aastal nimetas ta [[kvestor|kvestoriks-.]]iks ning sai [[12]]. aastal sai Germanicus [[senaator]]iks [[Rooma Senat]]isse.
 
Aastatel [[7]]–[[9]] teenis ta Tiberiuse alluvusesvägedes Rooma vägedesesmalt [[Doonau]] piirkonnas ning seejärel Tiberiusega [[Rein]]il. [[1. sajand]]i algusaastatel olisõdis Rooma korraldanud pika sõjalise kampaania [[Rein]]istReinist itta jäävatel aladel. Oma võimule allutati mitmed [[germaanlased|germaani]] hõimud. [[7]]. aastal kuulutati piirkond rahulikuks ning [[Publius Quinctilius Varus]] määrati Germaania asehalduriks. Vallutuskampaaniat juhtinud [[Tiberius]] lahkus piirkonnast, et tegeleda [[Illüüria#Rooma Illyricumi provints|Illyricumi]]s puhkenud ülestõusuga. Augustuse määratud [[Publius Quinctilius Varus]]eVaruse tegi katse tungida kaugemale [[Germaania]]sseGermaaniasse ja laiendada ülemvõimu ka ida pool asuvate [[Weser]]i ja [[Elbe]] jõgede suunas, mis lõppes kaotusega [[Teutoburgi lahing]]us [[Teutoburgi mets]]as. [[9]]. aasta sügisel varitses [[Arminius]] koos oma [[Germaanlased|germaani hõimude]] liiduga Rooma armeed ja hävitas täielikult XVII, XVIII, XIX [[leegion#Keisririigi aeg|leegion]]i, kolm ratsaväeosa ja kuus abiväelaste [[kohort]]i. Kokku langes umbes 20 000 roomlast.
 
[[14]]. aastal nimetati Julius Caesar Germanicus Rooma armee juhatajaks Germaania piirialadel. Samas on teada, et väejuhina ei olnud ta eriti andekas. Aastal [[15]] kutsus [[Segestes]] Germanicuse Arminiuse vastu Germaaniasse. Julius Caesar Germanicus tungis [[katid|kattide]] aladele [[Weser]]i jõe ülemjooksul, päästis ta piiramisrõngast ning lubas talle ja tema poolehoidjaile varjupaiga Rooma riigis. [[16]]. aastal ehitas Julius Caesar Germanicus suure laevastiku ja püüdis ebaõnnestunult hõivata [[Rein]]iReini deltat.
 
[[18]]. aastal naasis Julius Caesar Germanicus Rooma ja valiti taas senaatoriks. Tiberius nimetas ta [[Aadria meri|Aadria merest]] ida pool asuvate alade kõrgeimaks võimukandjaks ''maius imperium''<nowiki>'</nowiki>iks.