Hakkapeliidid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
6. rida:
Kolmekümneaastase sõja jooksul võitles Rootsi ratsaväe kolmes rügemendis üle 3000 hakkapeliidi, nende arv küündis aastal 1644 kuni 4870 meheni.<ref>{{Raamatuviide|autor=Korhonen Arvi (toimetaja)|pealkiri=Suomen historian käsikirja – Edellinen osa.|aasta=1964|koht=Helsingi|kirjastus=Suomalainen tiedeakatemia|lehekülg=415}}</ref> Üks tuntumaid hakkapeliitide juhte oli [[Torsten Stålhandske]] (Teraskinnas), kellest sai hiljem Rootsi ratsaväe [[kindral]].<ref name=":0" /> Suuremad lahingud, milles hakkapeliidid osalesid olid [[Breitenfeldi lahing (1631)|Breitenfeld]] 1631, Rain 1632, [[Lützeni lahing|Lützen]] 1632, [[Nördlingeni lahing|Nördlingen]] 1634, [[Leipzigi lahing (1642)|Leipzig]] 1642 ning Jankov 1645. Hakkapeliidid olid suureks maksukoormuseks Soome talupoegadele. Talu, kes pani välja ratsaniku soos hobuse ja täisvarustusega sai maksusoodustuse kuid sõja ajal võis see osutuda veel kulukamaks, kuna hukkunud ratsaniku ja hobuse, samuti hävinenud sõjavarustuse asemele tuli hankida asendus.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jussi Lappalainen|pealkiri=Sadan vuoden sotatie – Suomen sotilaat 1617-1721.|aasta=2001|koht=Helsinki|kirjastus=Suomalaisen kirjallisuuden seura|lehekülg=32-34}}</ref>
Eesti keeleteadlase [[Julius Mägiste]] hüpoteesi järgi võis "''
== Viited ==
|