Albert Koba: erinevus redaktsioonide vahel

Koba sündis Tallinnas vkj. 02./15. oktoobril 1878<ref>EAA.4918.1.986</ref>, leeris käis [[Tallinna Niguliste kirik|Niguliste]] kirikus märtsis [[1896]]<ref>TLA.31.2.24</ref>, rahvuselt eestlane; luterlane. Õppis [[Tallinna Aleksandri Gümnaasium]]is. Tema isa Johann Koba oli sündinud Tartus[[Tartu]]s ja ema [[Tartu kreis|Tartu maakonnas]], mõlemad olid varem olnud Tartu [[linna kodanikudkodanik]]ud. Alberti tädi Marie Berting elas 1920. aastate alguses samuti Tallinnas.

[[Optant|Optantide]] toimiku kohaselt oli Kobal [[keskharidus]] ja aedniku väljaõpe (puu- ja aiavilja kasvatuse [[kärner]]).<ref>ERA.36.2.6399</ref>

Perekonnale kuulusid mitmed krundid Tallinnas<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2004/03/25/kuidas-eesti-arimehed-sakslastelt-tallinna-ule-votsid Kuidas eesti ärimehed sakslastelt Tallinna üle võtsid], Äripäev, 26. märts 2004</ref>. Näiteks ostis Albert Koba [[1904]] [[Mustamäe tee]] alguses tänaseks osaliselt säilinud hoonestusega [[Wittenhofi suvemõis]]a, tükeldas selle ja müüs kruntideks[[krunt]]ideks ning nii saanud alguse [[Lilleküla]].<ref>"Kristiine suvemõisad", Kristiine Leht nr. 7(68), 22.06.2006. </ref>

[[Tallinna linnavolinike loend (1904)|1904. aastal valiti]] Koba [[Tallinna linnavolikogusselinnavolikogu]]sse volinikuks[[linnavolinik]]uks ja seal oli ta tegev ka aastatel 1905-1908.<ref>ERA.36.2.6398</ref>

1907. aastal oli Koba Tallinnas maaomanik ja linnavolinik ning [[Tallinna Vastastikune Krediit-Ühisus|Tallinna Vastastikuse Krediit-Ühisuse]] juhatuse liige.<ref>Päewaleht nr. 209, 15. september 1907, lk. 4</ref>

Sugulaste sõnul pidanud Kobade perekond enne sõda Tallinnas [[võõrastemaja]]. Enne jaanuari [[1914]] elas Koba säilinud [[aadressbüroo]] teadete kohaselt Tallinnas [[Harju tntänav]] 40, pärast seda suundus [[Peterburi|Petrogradi]].

1920. aastal elas Koba [[Simferopol]]is [[Krimm]]is, talle oli väljastatud Tallinnast "sõjapõgeneja tunnistus". Enne Krimmi minekut müünud ta maha [[Keemia tänav]]al asunud majad, vaid üks krunt ("50 [[vakamaa]] suurune kapsaaia plats") olnud alles ja välja renditud. Oktoobris [[1921]]. aastal taotles 43-aastane Koba [[Moskva|Moskv]]as [[Opteerumine|optandina]] Eesti kodakondsust ja asus detsembri keskpaigast taas elama Tallinnasse [[Riia võõrastemaja|Riia võõrastemajja]], hiljem Harju tn 17-3.<ref>ERA.36.2.6399</ref>

Kobal oli Harjumaal [[Kodasoo vald|Kodasoo vallas]] Saunjal[[Saunja (Kuusalu)|Saunja]]l puumassitööstus.<ref>ERA.969.4.1215</ref>

6. märtsil 1939 väljastati Kobale välispass "sõiduks Saksamaale ja teistesse riikidesse", sel ajaperioodil oli ta sisse kirjutatud aadressile Tallinnas [[Roosikrantsi tänav]] 8B. 08. märtsil lahkus Koba Eestist ja oli 13. märtsil 1939 passitempli järgi Berliinis. 1939. aasta juuni lõpus viibis Koba mõned päevad Helsingis. Koba välispass kehtis 6. septembrini 1939 ja seda pikendati kuni 21. septembrini 1940.<ref>ERA.1.3.1720</ref>

Koba edasine saatus ja matmispaik on hetkel teadmata. [[Tallinna LinnaarhiivisLinnaarhiiv]]is on säilinud Koba varade [[Riigistamine|natsionaliseerimistoimikud]] 1940ndate algusest, nt [[Suurtüki tänav]]al (TLA.R-1.6-I.860) ja [[Roosikrantsi tänav]]al (TLA.R-1.6-I.92).