Beeri seadus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Legobot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 1 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
Resümee puudub
 
1. rida:
'''Beeri seadus''' (ka '''Bouguer'-Beeri seadus''' ja, '''Beeri-Lamberti seadus''' ja '''Lamberti-Beeri seadus''') on empiiriliselt tuletatud [[optika]] seadus, mis seobkirjeldab omavahel[[monokroomsus |monokromaatilise]] [[valguse neeldumine|valguse neeldumise]] määra absorbeerivas (valgust neelavas) aines (näiteks [[lahus]]es) jasõltuvalt lahuseaine omadused. Selle seaduse abil saab näiteks [[UV/Vis-spektroskoopia |spektroskoopia]]t rakendades määrata värvaine sisaldust lahuses.
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2008}}
 
Beeri seadust väljendab valem
'''Beeri seadus''' (ka '''Bouguer'-Beeri seadus''' ja '''Beeri-Lamberti seadus''') on empiiriliselt tuletatud [[optika]] seadus, mis seob omavahel [[valguse neeldumine|valguse neeldumise]] [[lahus]]es ja lahuse omadused.
:<math> A_\lambda = \log_{10} \left(\frac{I_{0}}{I_{1}}\right) = \varepsilon_{\lambda} \cdot c \cdot d </math>,
kus
:<math> A_\lambda</math> on valguse neelduvus lainepikkusel <math>\lambda</math>;
:<math>I_0</math> on esialgne valguse [[intensiivsus]] antud lainepikkusel (mõõtühik W·m<sup>−2</sup>);
:<math>I_1</math>: on proovi läbinud valguse intensiivsus (W·m<sup>−2</sup>);
:<math>\varepsilon_{\lambda}</math> on igale ainele ja lainepikkusele omane konstant, mida kutsutakse molaarseks neeldumisteguriks või ekstinktsioonikoefitsiendiks (m<sup>2</sup>·mol<sup>−1</sup>);
:<math>c</math> on neelava aine [[kontsentratsioon]] (mol·m<sup>−3</sup>);
:<math>d</math> on optiline teepikkus (lahusekihi paksus m).
 
Neelduvust ja ekstinktsioonikoefitsientineeldumistegurit defineeritakse mõningatel juhtudel naturaallogaritmiga kümnendlogaritmi asemel.
Seadus väljendub valemis.
 
Lambert-Beeri seadus on kasulik paljude ühendite karakteriseerimisel, aga samas ei ole universaalselt rakendatav kõikide ainete jaoks. Palju keerulisem kontsentratsiooni ja neeldumisteguri vaheline sõltuvus võib esineda näiteks väga suurte, keeruliste orgaaniliste molekulide (nt [[ksülenool]] oranž, [[toluüleen]] punane jt.) korral.
<big>A=log<sub>10</sub>(''I<sub>0</sub>/I'') = ''ε*c*L''</big>
 
== Ajalugu ==
Selles valemis on ''A'' neelduvus, ''I<sub>0</sub>'' esialgne valguse intensiivsus antud lainepikkusel, ''I'' proovi läbinud valguse intensiivsus, ''L'' optiline teepikkus ja c neelava aine [[kontsentratsioon]]. Igale ainele ja lainepikkusele on omane konstant ''ε''(kasutatakse ka tähistust a), mida kutsutakse molaarseks neeldumisteguriks või ekstinktsioonikoefitsiendiks. See konstant on molekulile omane fundamentaalne omadus antud solvendis kindlal temperatuuril ja rõhul. Ühikuteks on 1/''M*cm'' või ''AU/M*cm''.
Prantsuse teadlane [[Pierre Bouguer]] formuleeris 1729. a absorbeerivat ainet läbiva valguse intensiivsuse nõrgenemise seaduspärasuse, mida kirjeldas üksikasjalikult Saksa füüsik [[Heinrich Lambert]] 1760. a. Saksa füüsik [[August Beer]] täiendas eksperimentaalselt seadust absorbendi kontsentratsiooni osas 1852. a.
 
Neelduvust ja ekstinktsioonikoefitsienti defineeritakse mõningatel juhtudel naturaallogaritmiga kümnendlogaritmi asemel.
 
Lambert-Beeri seadus on kasulik paljude ühendite karakteriseerimisel, aga samas ei ole universaalselt rakendatav kõikide ainete jaoks. Palju keerulisem kontsentratsiooni ja neeldumisteguri vaheline sõltuvus võib esineda näiteks väga suurte, keeruliste orgaaniliste molekulide (ksülenool oranž, toluüleen punane jt.) korral.
 
[[Kategooria:Optika]]