Sinisavi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
P Tühistati kasutaja 195.250.188.61 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kartään. Märgis: Tühistamine |
||
1. rida:
'''Sinisaviks''' nimetatakse [[Eesti]] [[maapõu]]es paiknevat ning [[Kambrium]]i [[ladestu]] alaossa kuuluvat sinakasrohelise [[värvus]]ega [[savi]][[Kiht (geoloogia)|kihti]].
Tekkelt on sinisavi [[Merelised setted|mummuline]]. Savikihi paksus on küllaltki ühtlaselt 60...70 meetrit. Et Kambriumi ladestu paljandub Eestis vaid kitsa ribana Balti klindi ning [[Soome laht|Soome lahe]] vahel ning sügavneb ning on kaetud nooremate [[Ordoviitsium]]i, [[Silur]]i ning [[Devon]]i [[settekivim]]itega lõuna pool, siis on ka sinisavi [[maavara]]na kaevandamine võimalik vaid Põhja-Eestis. Suurem osa sinisavist kuulub [[Lontova lade]]me koosseisu. [[Mineraal|Mineraloogiliselt]] koosneb sinisavi peamiselt [[savimineraal]]idest [[Illiit|illiidist]] ning [[Segakihiline savimineraal|segakihilisest]] [[illiit]]-[[Smektiit|smektiidist]].
Sinisavi kasutatakse peamiselt [[Tsement|tsemendi]] tootmiseks.
Sinisavi on üks Eesti geoloogilisi "imesid", mida Eestit külastavad [[geoloog]]id tihti näha soovivad, sest ligi poole miljardi aasta vanune savi on üldiselt peaaegu alati [[Diagenees|kivistunud]]. Sinisavi on säilitanud mõningase [[plastilisus]]e, sest vastav savikiht ei ole kunagi sügavale mattunud, mistõttu on ta pääsenud nii kõrgest [[Rõhk|rõhust]] kui ka [[temperatuur]]ist.
Sinisavi nimetas Briti diplomaat ja harrastusgeoloog, Ilchesteri hertsog [[William Fox-Strangways]].<ref>Kalle Suuroja ''Põhja-Eesti klint Eesti looduse sümbol'', Tallinn 2006, lk. 59</ref>
== Viited ==
| |||