[[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] ajal, 1919. aasta lõpul ja 1920. aasta algul asus praeguse [[Maleva põik|Maleva põigipõigu]] piirkonnas Tallinna 3. Sõjaväehaigla. 3. Sõjaväehaiglal ehk Kopli Sõjaväe haigemajal oli mitmeid ruume veel Vene-Balti ja [[Bekkeri asundus]]es. [[Vene-Balti Laevatehas]]e tühjaks jäänud barakkides [[Loodearmee]] 1., 2., 3. ja 4. hospidal. Puhkenud [[tüüfus]]epideemia ajal oli kõik hilisema 5 liini äärsed 12 barakki kasutusel hospidalidena. 1919. aasta detsembris viibis hospidalis 850 haiget. Vene Loodearmee hospidalid isoleeriti, siseminister [[Aleksander Hellat]]i ja [[Tervishoiu peavalitsus]]e juhataja: Dr. [[Konstantin Konik]]u korraldusel, linnast epideemia tõttu<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1920/01/24/21 Siseministri ajutine määrus.], Riigi Teataja, nr. 10-11, 24 jaanuar 1920</ref>. 1919. aasta sügisest kuni 1920. aasta kevadeni suri Loodearmee hospidalides paarsada inimest nakkustesse, kelle mälestuseks püstitati mälestuskivi Kopliranna piirkonnas ning oli ka kuni [[Kopli kalmistu]] lõhkumiseni nõukogude võimude poolt arhitekt [[Aleksandr Vladovski|A. Vladovsky]] loodud paekivist [[kabel]].
