John Bowlby: erinevus redaktsioonide vahel

Bowlby varajased tööd lastega süvendasid ta huvi nende arengu vastu. Eriti huvitas teda see, kuidas mõjub lastele hooldajast eraldamine. Bowlby arvas, et vaimne tervis ja käitumisprobleemid on tihedalt seotud varajase lapsepõlvega. Ta oletas, et lapsed on justkui eelprogrammeeritud looma kiindumussuhteid, sest see aitab neil ellu jääda. Bowlbyt mõjutas etoloogiline teooria, eriti [[Konrad Lorenz]]i (1935) [[Vermimine (bioloogia)|vermimine]]. Ta leidis, et kiindumuslik käitumine on instinktiivne ja see esineb lähedussuhet ohustavate olukordade puhul, nt eraldatus, ebakindlus ja hirm. Pärast hoolikaid uuringuid hakkas ta välja arendama oma teooriat kiindumussuhte tähtsuse kohta lapse arengus. Ta toetus kognitiivteadusele, arengupsühholoogiale ja evolutsioonilisele bioloogiale ning kujundas [[kiindumusteooria]] (''attachment theory''). Bowlby väitis, et evolutsiooni käigus on ellu jäänud need inimlapsed, kes püsisid rohkem emade läheduses ja sellest kasvas välja hüpotees, et nii lastel kui ka emadel on tekkinud vajadus üksteisega kontaktis olla.