Erinevus lehekülje "Oskar von Riesemann" redaktsioonide vahel

kui kuupäevad on kaasaegsetest allikatest, siis on need vana kalendri järgi
(kui kuupäevad on kaasaegsetest allikatest, siis on need vana kalendri järgi)
[[Fail:Oscar arthur von riesemann.jpg|pisi|Oskar Artur von Riesemann, 1877. aastal]]
'''Oskar Artur von Riesemann''' (15/[[1527. august]] [[1833]] [[Tallinn]] – 15/[[1527. juuli]] [[1880]] Tallinn) oli [[Eestimaa]] poliitik ja esimene [[Tallinna linnapea]], aastatel 1877–1878.<ref>[[Arnold Christian Theodor Hasselblatt|Arnold Hasselblatt]]: ''"Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat"'', Dorpat: C. Mattiesen, 1889, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000433/images/index.html?id=00000433&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=421 Matrikkel 5622, lk.413]</ref>
 
Oskar Artur von Riesemann sündis Tallinnas, [[Baltisakslased|baltisakslaste]] perekonnas. Isa, Heinrich Christop von [[Riesemann]] töötas Tallinnas notarina ja Toompeal [[Eestimaa kubermanguvalitsus]]e sekretärina, ema oli [[Soomerootslased|Soome rootslanna]] Helena Barbara (sünd) Byström. Oskar sai alghariduse kodus ja õppis seejärel [[Tallinna Toomkool]]is ning aastatel 1851–1855 [[Tartu ülikool]]is [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteadust]]. [[Korporatsioon Estonia]] aktiivne liige.
1857. aastal asus Oskar Riesemann elama Tallinna, kus ta töötas [[Eestimaa kubermanguvalitsus]]e ametnikuna kuni 1862. aastani. 1859. aasta jaanuaris abiellus ta [[Ambla kirik|Ambla]] [[Ambla Maarja kogudus|kogudus]]e [[pastor]]i, [[Alexander Leopold Paulsen]]i tütre Marie Amalie Friederice Paulseniga. aastatel 1862–1864 oli Oskar Riesemann [[Tallinna raad|Tallinna rae]] ülemsekretäriks ja seejärel 1864. aastast alates 12 aastat rae [[sündik]]uks, jätkates tegevust ka advokaadina.
 
Oskar Arthur von Riesemann oli esimene [[Tallinna linnapea]] raejärgsel ajal. 24.-25. novembrisnovembril/6.–7. detsembril 1877 toimunud [[Tallinna Linnavolikogu]] valimiste järel toimus 22. detsembril 1877/3. jaanuaril 1878 linnavolikogu esimene istung, kus valiti uue seaduse järgi ka 53 häälega endine rae [[sündik]] Oskar Arthur von Riesemann, esimeseks Tallinna linnapeaks. Volikogus andsid tema poolt hääle 53 linnavolinikku 66st kohale ilmunust<ref>[[Tiit Rosenberg]], [http://oes.ut.ee/wp-content/uploads/3.pdf 1877. aasta linnaomavalitsuse reform ja Tallinna baltisaksa linnapead 1878–1918], lk 52</ref>.
 
Oskar Artur von Riesemanni ametiaeg jäi lühikeseks, 1878. aasta 28. märtsi/9. aprilli ööl voolas [[Ülemiste järv]] üle kallaste [[1878. aasta üleujutus Tallinnas|ja ujutas üle]] [[Tartu maantee]] ümbruskonna kuni [[Kivisilla]]ni. Juhtunust närvivapustuse saanud linnapea linnavalitsuse 30. märtsi/11. aprilli koosolekul ei osalenud. 3/15. aprillil esitas ta linnavalitsusele kirja oma ameti mahapanemise kohta<ref>[https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/12/22/oskar-arthur-von-riesemann/ OSKAR ARTHUR VON RIESEMANN], linnaarhiiv.wordpress.com (vaadatud 07.09.2020)</ref>.
 
Oskar Artur von Riesemann suri 46. aasta vanuses, 15/[[527. juuli]]l [[1880]] Tallinnas, peale haigestumist.
 
== Välislingid ==
Anonüümne kasutaja