Kristin Otto: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{Sportlane
| Nimi = Kristin Otto
43. rida ⟶ 42. rida:
[[1982. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|1982. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Guayaquil]]is võitis Otto kolm maailmameistritiitlit: 100 m selili (1.01,30), 4x100 m vabalt (3.43,92) ja 4x100 m kompleksi (4.05,88). Pärast 1982. aastat vahetas Otto treenerit ja hakkas keskenduma uutele treeningmeetoditele. Järgmistel [[Ujumise Euroopa meistrivõistlused|Euroopa meistrivõistlustel]] [[1983. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused|1983. aastal]] [[Rooma]]s saavutas Otto 100 meetri vabaujumises teise koha, jäädes teiseks oma kaasmaalasest [[Birgit Meineke]]st. Samas osales ta kahes võitukas teateujumises: 4x100 m ja 4x200 m vabaujumises. 1984. aastal püstitas Otto 200 meetri vabaujumises (1.57,75) maailmarekordi. Eeldati, et ta võidab [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984. aasta olümpiamängudel]] [[Los Angeles]]es kuldmedali, kuid olümpiamängudel ei osalenud 14 idabloki riiki, sealhulgas Ida-Saksamaa, boikoti tõttu. 1985. aastal murdis ta selgroolüli, mis hoidis teda eemal enamiku aastast võistlemast ja Euroopa meistrivõistlustele minemast. [[1986. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|1986. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Madrid]]is tuli ta neljakordseks maailmameistriks: 100 m vabaujumises (55,05), 200 m kompleksis (2.15,56), 4x100 m vabaujumises, kus Otto ujus avaetapil 100 m vabaujumise uueks maailmarekordiks 54,73 ja 4x100 m kompleksujumises. Lisaks sai ta veel kaks hõbemedalit: 100 m liblikas (59,66) ja 50 m vabaujumises (25,52). Pärast 200 m kompleksujumise võitmist: "Seda kulda ei osanud ma tõesti oodata. Olen nüüd siis maailmameistriks tulnud kolmes erinevas stiilis: selili-, vaba- ja kompleksujumises."
==[[Doping]]==
1999. ja 2000. aastal mõisteti tema endine võistkonnaarst Horst Tausch ja treener Stefan Hetzer süüdi oma sportlaste dopinguaastates, mida nad ka tunnistasid. Kristin Otto protestis väidetavalt teadlikult dopingu tarvitamise vastu.
Täpsemalt nagu teda ja endiseid Saksa DV tippujujad [[Daniela Hunger]]it, [[Dagmar Hase]] ja [[Heike Friedrich]]it süüdistatakse ka [[Bonn]]is [[1989. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused|1989. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlustel]] ebaseaduslikke tulemusi parandavate ainete tarvitamises. Naiste testosterooni sisaldus vastas normaalse mehe omale ja oli kaugel normaalse naise omast. Tänaseni eitab ta neid väiteid.
1991. aastal suutsid dopinguvastased oponendid Brigitte Berendonk ja Werner Franke Bad Saarowi sõjaväemeditsiiniakadeemias kindlustada kümneid väitekirju ja doktoritöid endiste SDV dopinguteadlaste poolt. Töö põhjal rekonstrueeriti paljude tuntud SDV võistlussportlaste, sealhulgas Kristin Otto, riiklikult korraldatud sunnitud doping. DDR-i ajal Kreischa keskmises dopingukontrollilaboris töötanud Claus Clausnitzer kinnitas avalikult avaldatud nimekirjade autentsust ja nendes Kristin Otto jaoks 1990. aastal kasutatud koodinumbrit.
Teleajakirja Zapp 2007. aasta aruande kohaselt olid endiste võistkonnakaaslaste avalduste kohaselt selged tõendid selle kohta, et Kristin Otto sai dopingut ka olümpiamängudel, mis soodustasid tema kuue olümpiakulla võitmist Soulis. Tollane ZDF-i peatoimetaja Nikolaus Brender ütles: „Pr. Otto tegi 2000. aastal deklaratsiooni, et ta pole kunagi dopingut kasutanud. Niikaua kui tema laual pole mingeid tõendeid, seisame tema kõrval.”
2013. aastal tühistas [[USA]] ajakiri ''Swimming World'' Otto 1984., 1986. ja 1988. aasta auhindade eest kui "aasta ujujat", kuna süstemaatiline doping oli Saksa DV ujumises. Samal ajal kustutati parimate nimekirjadest ka ülejäänud Saksa DV ujujad, kellele oli tiitel antud alates 1973. aastast.
{{JÄRJESTA:Otto, Kristin}}
| |||