Vikipeedia

Frank Gehry: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
Resümee puudub
21. rida:
}}
 
'''Frank Owen Gehry''' (sünninimi '''Ephraim Owen Goldberg'''; sündinud [[28. veebruar]]il [[1929]] [[Toronto]]s) on juudi päritolu Ameerika Ühendriikide [[arhitekt]]<ref name="doIHy" />. Gehry loomingus esineb enim [[modernism]]ile ja [[futurism]]ile omaseid jooni. Tema disainitud[[Ehitusprojekteerimine|projekteeritud]] hooneid leiab nii Euroopast kui ka Ameerikast, tuntuimate hulgas on [[Hispaania]]s asuv [[Bilbao Guggenheimi muuseum]] ja [[Disney kontserdimaja]] [[Los Angeles]]es.
 
=== Elulugu ===
27. rida:
 
=== Karjäär arhitektina ===
28-aastasenaaastaselt disainisprojekteeris Gehry oma esimese eramu, milleks oli nn Davidi majake, mis valmis 1958. aastal. Kuigi võrreldes Gehry järgnevate töödega on tegu üsna tagasihoidliku ja trende järginud disainiga[[Ehitusprojekt|projektiga]], on selles juba märgata temale iseloomulikuks saavaid elemente. Robustse välimusega peitmata talad ja töötlemata pinnad on dekonstruktivismile omased jooned, mis jäävad iseloomustama suurt osa tema edasisest loomingust.<ref name="ibAhJ" />
[[Fail:Gehry House - Image01.jpg|vasakul|pisi|Gehry kodu Santa Monicas (1980)]]
1962. aastal avas Gehry Los Angeleses oma arhitektuuribüroo. Esimestel aastatel sai büroo vaid väiksemaid tellimusi ning tegeles lisaks ka ehitusinseneeria ja sisearhitektuuriga. Gehry karjäär sai tuule tiibadesse pärast seda, kui valmis ta enda kodu (1977–1980), mis tekitas küll naabruskonnas kahetisi emotsioone, kuid jäi oma innovaatilise kujundusega silma mitmetele tulevastele klientidele<ref name="65X07" />. Ta elas seal 2017. aastani, kui valmis ta uus kodu Santa Monicas.
 
Edaspidi sai Gehry büroo rohkelt tellimusi ka avalike hoonete projekteerimiseks – esimesena neist valmis 1980. aastal Santa Monica kaubamaja Californias, mille disainisprojektis sidus Gehry traditsioonilise arhitektuuri futuristlike konstruktsioonidega. Seda võib pidada esimeseks tööks, mille järgi hakkas avalikkus Gehry stiili tundma.
 
1980. aastatel kogus Gehry tuntust eelkõige muuseumite arhitektina. Osad tema töödest said avalikkuselt kriitilise hinnangu oma ekstsentrilise ja ebapraktilise disaini tõttu, neist enim kritiseeriti Cabrillo akvaariumi (1984). Sellele vaatamata jäi ta oma stiilile kindlaks.
 
Oma esimese hoone Euroopasse disainisprojekteeris Gehry 1989. aastal, ning selleks oli [[Vitra disainimuuseum|Vitra]] disainimuuseum Saksamaal Weil am Rheinis<ref name="futuristarchitecture.com" />. 1990. aastate alguseks oli Gehry saavutanud rahvusvahelise tuntuse omapärase disainigaprojektilahendusega muuseumite loojana. Järgnevalt sai ta mitmeid olulisi tellimusi üle kogu Euroopa ja Põhja-Ameerika. Kesk-Euroopas on olulisimaks näiteks ta loomingust 1996. aastal valminud "tantsiv maja" Prahas.<ref name="futuristarchitecture.com" /><ref name="eWvEZ" />
 
1997. aastal sai Gehryst üks maailma staararhitektetipparhitekte, kui valmis Guggenheimi muuseum [[Bilbao]]s Hispaanias. Mitmete kriitikute hinnangul on tegu 20. sajandi arhitektuuri tähtteosega. Hoone ilme taotleb kompositsioonis juhuslikkust, samas on disainiprojektilahenduse idee paigutada kurviline pind päikese teekonda arvesse võttes võimalikult palju loomulikku valgust ära kasutama. Frank Gehry on oma kunstnikukarjääri jooksul palju kasutanud kala motiivi, ning ka Guggenheimi juures märgatakse hoone fassaadi tekstuuri sarnanemist kala soomustega.<ref name="qnVFd" />
 
Bilbao Guggenheimi järgi on saanud nime termin "Bilbao efekt", millega tähistatakse ühe ehitise mõju piirkonnale. 2014. aastaks oli 1997. aastal avatud muuseum Baskimaale sisse toonud ligikaudu 4 miljardit eurot ning loonud üle 5000 uue töökoha. "Bilbao efekti" negatiivseks külgeks peetakse piirkonna traditsioonide ja omapära tagaplaanile jäämist.<ref name="ccXty" />
45. rida:
Alates sajandivahetusest muutus Gehry looming mitmekülgsemaks, kui ta hakkas looma lisaks muuseumitele ka teistsuguste funktsioonidega avalikke hooneid, nagu Millenniumi väljak Chicagos (2004), Uue Maailma kontserdimaja Miamis (2011) ning mitmesugused hooned ülikoolide juures üle maailma. Viimastel aastakümnetel valminud muuseumitest on silmapaistvamad Biomuseo Panamas (2014) ja Louis Vuittoni muuseum Pariisis (2014)<ref name="futuristarchitecture.com" />.
[[Fail:The Beekman tower 2 (6214380109).jpg|pisi|[[Beekman Tower]] (2011)]]
2011. aastal valmis Gehry disainitudprojekteeritud Beekmani torn New Yorgis, mis on tänaseni põhjapoolkera kõrgeim kortermaja<ref name="futuristarchitecture.com" />. See on 30 sentimeetrit kõrgem kui eelmine rekordiomanik [[Trump Building]], mille tõttu tekkis 2010. aastal avalik tüli Gehry ja [[Donald Trump]]i vahel<ref name="Q6Nu6" />. 2016. aastal pakkus Prantsusmaa president Gehryle võimalust Prantsusmaale kolida, kui Trump peaks presidendiks valitama<ref name="Jy6h9" />. Siiani ei ole arhitekt soovinud Ameerika Ühendriikidest minema kolida.
 
=== Muu looming ===
[[Fail:Ngv design, frank o. gehry, wiggle side chair, 1972.JPG|vasakul|pisi|Lainetav tool (1972)]]
Frank Gehry oli arhitekti ja disainerina väga mitmekülgne. Lisaks ehitiste kujundamiseleprojekteerimisele huvitas teda ka sisustuse disain[[sisekujundus]], ning ta on teinud koostööd mitmete mööblitootjatega, kes tegid tatema loodud ekstravagantsed disainesemed rahvale kättesaadavaks. Tema esimene mööblikollektsioon "Easy edges" (1969–1973) valmis papist ning tuntuim näide sellest on lainetav tool.<ref name="XLj5P" /><ref name="q3V0y" />
 
1990. aastal avati näitus Gehry loodud kala motiiviga lampidest – autor on öelnud, et kasutada kala motiivina oli juhuslik mõte, ning selle taga puudub põhjus<ref name="Iuot8" /><ref name="pgasy" />. Lisaks mööblile on ta disaininud muuhulgas ehteid, viinapudeli, nõusid ning jahi.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Frank_Gehry"