Erinevus lehekülje "Lyndon B. Johnson" redaktsioonide vahel

 
== Tegevus presidendina (1963–1969) ==
Lyndon B. Johnson sai Ameerika Ühendriikide presidendiks pärast eelmise presidendi [[John Kennedy|John F. Kennedy]] mõrva 1963. aastal. Pärast üheaastast valitsemist Kennedy asendajana kandideeris ta teiseks ametiajaks aastal 1964. Demokraatliku partei eelvalimistel edestas ta [[Alabama]] kuberner George Wallace'it, kes toetas segregatsiooni ja oli 1963. aastal seisnud [[Alabama Ülikool|Alabama Ülikooli]] uksel, et takistada kahe mustanahalise üliõpilase kooli sisenemist, ja Robert F. Kennedyt. Asepresidendiks valis ta Senati enamuspartei aseesimehe, [[Minnesota]] senaator [[Hubert Humphrey]]. Vabariikliku partei eelvalimised võitis ülikonservatiivne [[Arizona]] senaator Barry Goldwater, kes oli vastu 1964. aasta kodanikuõiguste seadusele, väites, et see rikub osariikide õigusi. Demokraadid kujutasid Goldwaterit ohtliku ekstremistina, ning Johnson, juhtinud kõikides küsitlustes suure eduga, võitis valimised ülekaalukalt, võites 44 osariigis ja Columbia ringkonnas 486 valimiskogu häält Goldwateri 52 vastu.
 
Johnson lähtus oma valitsemises nn suure ühiskonna teooriast. Ta uskus, et USA-st peab saama heaoluriik, kus on tagatud tsiviilõigused, arstiabi, hariduse rahastamine, sotsiaalsed abirahad ja kõik muu, mis on heaoluühiskondadele omane. Ta kuulutas "sõja vaesusele" ning astus vastu rassilisele diskrimineerimisele. Just Johnsoni valitsusajal jõudis haripunkti mustanahaliste vabadusvõitlus, mida juhtis jutlustaja [[Martin Luther King]]. Just Johnson oli see, kelle ajal lõpetati USA-s rassiline [[segregatsioon]].