Eesti vapp: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 87.119.178.165 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 193.40.110.66. Märgis: Tühistamine |
|||
10. rida:
==Ajalugu==
[[Pilt:1925. aastal kehtestatud suur riigivapp.JPG|thumb|Aastail 1925–1940 ja eksiilis kasutatud suur riigivapp]]▼
Eesti vapi alusmotiivi ajaloolise päritolu seletamisel viidatakse ajaloolisele traditsioonile, nagu oleks Taani kuningas Valdemar II või Erik IV andnud Tallinna linnale või Eestimaa rüütelkonnale kasutada oma kuningavapi. See spekulatiivne seletus tekkis alles 19. sajandil kohalike ajaloolaste ringkonnas. Kolme leopardiga vapipitsatit kasutas Tallinna linna raad 14. sajandist, rõhutamaks Liivimaa ordule linnaõiguse saamist Taani kuningalt. Linnal vapi kasutamise õigust ei ole tõestatud. Vanim Eesti vapp pärineb ajavahemikust 1583, mil kolme leopardse lõviga hertsogivapp tähistas Rootsi kuninga Johan III Liivimaa hertsogi tiitlit. 1584. aastast oli see Eestimaa hertsogi tiitlivapp. 17. sajandil kasutati sarnase vapipildiga Eestimaa kubermangu vappi. Hertsogi tiitlivapist eristas seda kuningakroon. Vene ajal jätkati vapi kasutamist. Ametlikult kinnitati kolme leopardse lõviga kilp Eestimaa kubermangu vapiks 1856. aastal. Eestimaa rüütelkond kasutas Eestimaa hertsogi tiitlivappi. 19. sajandil hakati seda pidama rüütelkonnale kuuluvaks vapiks. Siis tekkiski spekulatiivne seletus Taani kuninga annetusest. Sellele ajalooliselt põhjendamata seletusele on viitanud mitmed Eesti vapist kirjutanud autorid. ▼
[[Pilt:Riigipitser.JPG|thumb|Aastail 1925–1940 kasutatud riigipitser]]▼
Eesti vapi alusmotiivi ajaloolise päritolu seletamisel viidatakse ajaloolisele traditsioonile, nagu oleks Taani kuningas Valdemar II või
▲
Eesti Vabariigi vappi otsiti kaua. Mitmetel vapi kavanditel (sh. fotol oleval [[Günther Reindorff]]i kavandil) oli lisaks Eesti kubermangu vapi kolmele lõvile esindatud ka [[Liivimaa kubermang]]u [[greif]], kuna Eestimaa oli enne iseseisvumist jagatud peamiselt nende kahe kubermangu vahel. Ajaloolisele vapile oli äge vastuseis pseudoajaloolistel põhjendustel, muuhulgas väideti, nagu oleks kolme lõviga vapp tuletatud ordumeister "[[Burchard von Dreileben|Dreilöweni]]" nimest. Tehti palju kavandeid, millest kõige populaarsem oli [[Ado Vabbe]] kavand: punane kümneharuline täht sinisel kilbil. See kahest viisnurgast kokkupandud kujund sümboliseeris koidutähte ning pidi olema vastuvõetav kõigi maailmavaadete esindajatele.
[[II Riigikogu]] võttis Riigivapi seaduse vastu [[19. juuni]]l [[1925]]. Tammeoksad lisati suurele riigivapile [[Juhan Luiga]] ettepanekul<ref>Ants Piip. Suur üksiklane. Vaba Maa, 18. oktoober 1928, nr 242, lk 5</ref>.
▲[[Pilt:1925. aastal kehtestatud suur riigivapp.JPG|thumb|Aastail 1925–1940 ja eksiilis kasutatud suur riigivapp]]
▲[[Pilt:Riigipitser.JPG|thumb|Aastail 1925–1940 kasutatud riigipitser]]
[[Eesti]] liitmisel [[NSV Liit|NSV Liiduga]] [[1940]]. aastal keelati senise vapi kasutamine. Kasutusel olid [[Eesti NSV vapp]] ja [[NSV Liidu vapp]]. Eesti Vabariigi vappi kasutati paguluses.
| |||