Saare-Lääne piiskop: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
8. rida:
[[16. sajand]]i alguses nõrgenes Saare-Lääne piiskopi positsioon oluliselt, kuna [[1524]]. aastal laiendati tunduvalt kohalike aadlike privileege. Nad said kapiitli kõrval piiskopivalimisel osaleda ja mitteaadlikel keelati toomkapiitli liikmeks saada. Vastuolud piiskopi ja aadlike vahel tõid kaasa [[Saare-Lääne vaenus]]e, seejärel suutis piiskop [[Johann von Münchhausen]] oma võimu tunduvalt tugevdada. Viimaseks Saare-Lääne piiskopiks oli [[hertsog Magnus]], kes saabus Saaremaale [[1560]]. aastal ning jäi sealsest võimust ilma [[1572]]. aastal, mil Saaremaa liideti Taani kuninga valdustega.
 
== Ametinimetus ==
Tolleaegsetes allikates nimetati Saaremaa ja Läänemaa piiskoppi Saaremaa piiskopiks. Kuid [[19. sajand]]il hakkasid [[baltisakslased|baltisaksa]] ajaloolased kasutama mõistet ''Bischof von Ösel-Wiek'', mis eesti keelde tõlgiti kui Saare-Lääne piiskop.
 
Piiskop [[Gottfried]]i ametinimetus oli "Saaremaa piiskop" (''episcopus Osiliensis''). Piiskop [[Heinrich I (Saare-Lääne piiskop)|Heinrich I]] asus [[10. september|10. septembril]] 1234 ametisse kui "Saaremaa ja Läänemaa piiskop" (''Episcopus Osilie et Maritime''), kuid [[10. november|10. novembril]] 1234 märgib [[legaat]] [[Wilhelm Modenast|Modena Wilhelm]] "Saaremaa piiskopkonda" (''ecclesiam Osiliensem'') ja hiljem on ta peamiselt tituleeritud kui "Saaremaa piiskop". Paavst [[Aleksander IV (paavst)|Aleksander IV]] otsuse alusel nimetati piiskoppi [[13. jaanuar]]ist [[1260]] tolleaegsetes allikates ametlikult "Saaremaa piiskopiks". [[19. sajand]]il hakkasid [[baltisakslased|baltisaksa]] ajaloolased kasutama mõistet ''Bischof von Ösel-Wiek'', mis [[eesti keel]]de tõlgiti kui "Saare-Lääne piiskop".
 
==Saare-Lääne piiskopid==