Erinevus lehekülje "Põltsamaa jõgi" redaktsioonide vahel

P
P
Põltsamaa jõe [[keskjooks]]u ülemine osa kulgeb [[Jõgevamaa]] ja [[Järva maakond|Järvamaa]] piiril hõreda või puuduva inimasustusega valdavalt soistel ja metsastel aladel.<ref name=Kalapeedia /> Piibest kuni [[Jõeküla (Järva)|Jõekülani]] voolab jõgi [[Endla soostik]]u suurte [[soo]]de ja [[raba]]de vahel, sealt edasi kuni [[Rutikvere]]ni domineerivad maastikus [[madalsoo]]d, [[kuusik]]ud ja soostunud [[niit|niidud]].<ref name=Joonuks3 /> Piibest allvoolu jäävat aeglase vooluga ja looklevat jõeosa tunti veel 19. sajandil ''Mõhkjõena''.<ref>Joonuks 1981, lk 27</ref>
 
Nava [[soosaar]]e lähedal hargneb jõgi kaheks. Parempoolne ''Vanajõeks'' või ''Vana-Vorsti jõeks''<ref name=Kalapeedia /> kutsutud jõeharu on [[Süvendamine|süvendamata]] ja säilitanud ürgse ilme. Sinna suubuvad [[Preedi jõgi|Preedi]] ja [[Oostriku jõgi|Oostriku jõed]]. Vasakpoolne jõeharu on osaliselt inimtekkeline ja algab [[Endla järv]]ele viivast ''[[Nava jõgi|Nava jõest'']].<ref>Joonuks 1981, lk 36</ref> 19. sajandi teisel poolel kaevati järve veetaseme alandamiseks ja ümbruskonna heinamaade [[kuivendamine|kuivendamiseks]] [[kanal]] (tuntud kui ''[[Räägu kanal]]'' või ''Uusjõgi'') Endla järvest [[Endla Sinijärv|Sinijärve]] kaudu Põltsamaa jõkke ning rajati Nava jõele [[tamm (ehitis)|tamm]], kuid loodimisvigade tõttu alanes veetase vaid 30&nbsp;cm. 1950. aastatel läbi viidud kanali süvendamise tagajärjel langes järvede veetase sedavõrd, et enamik Endlast ja kogu Sinijärv kadus ning vool parempoolses jõeharus (Vanajões) aeglustus tunduvalt. Nava jõgi, mis varem võis sõltuvalt veetasemete erinevusest voolata mõlemas suunas, voolas nüüd vaid Endla poole. 1968. aastal rajati Sinijärvele algeline pais, mis mõlemad järved suures osas taastas.<ref>Joonuks 1981, lk 36–39</ref><ref>[[Katrin Möllits]] (1997). [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9710/jarved.html Endla ja ta sõsarjärved]. ''[[Eesti Loodus]]'', 10/1997</ref><ref name=kanal>[http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=5;-754447606;est;eelisand;;&comp=objresult=veekogu&obj_id=-1635438541 Räägu kanal, Keskkonnainfo]</ref> 1997. aastal ehitati sinna kindlam pais<ref name=kanal /> ja 2005. aastal ka [[kalatrepp]].<ref>[http://www.vooremaa.ee/sinijarve-pais-sai-kalatrepi/ Sinijärve pais sai kalatrepi]. ''[[Vooremaa (ajaleht)|Vooremaa]]'' 10.10.2005</ref> Pärast seda voolab põhiosa Põltsamaa jõe veest Vanajõe kaudu ja Nava jõgi võib jälle mõlemas suunas voolata.<ref name=kanal /> Vanajõgi ja Räägu kanal ühinevad veidi enne Jõeküla ja sealt alates ei suubu Põltsamaa jõkke enam ühtegi suuremat lisajõge.<ref>Joonuks 1981, lk 39</ref> Jõekülast Rutikvereni on jõgi lai ja kiirevooluline<ref>Joonuks 1981, lk 40</ref> ning seda on lõiguti kutsutud ka vastavalt ''Jõeküla'' ja ''Rutikvere jõeks''.<ref name=Joonuks3 /> Vahetult enne Rutikveret (alates [[Päinurme]]st) oli vanasti kolm jõeharu, kuid pärast süvendustöid on kõrvalharud kinni kasvamas.<ref>Joonuks 1981, lk 41</ref>
 
[[Pilt:Põltsamaa linnus ja kirik - Petri 2.jpg|pisi|Jõgi [[Põltsamaa]]l 1809. aasta joonistusel]]