Erinevus lehekülje "Eestimaa kubermangukomissar" redaktsioonide vahel

resümee puudub
'''Eestimaa kubermangukomissar''' (ka ''Eestimaa kubermangu komissar'') oli pärast [[veebruarirevolutsioon]]i 1917. aastal [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsus]]e poolt vkj 4. märtsil/ukj 17. märtsil [[1917]]. aastal pärast [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] kuberneri ametist tagandamist kubermangu ametisse määratud kõrgeim riigiametnik.
[[Pilt:Virumaa Muuseumid RM F 1358 1, Jaan Poska.jpg|pisi|Jaan Poska]]
 
Vkj 5. märts/ukj 18. märts 1917 nimetati Eestimaa kubermangu komissariks [[Tallinna linnapea]] [[Jaan Poska]].
 
Järgmisel päeval võttis kubermangukomissar endiselt Eestimaa kubernerilt üle kuberneri kantselei ja teiste kõrgemate administratiivasutuste (teiste hulgas [[Eestimaa Kubermangu Linnaasjade Komisjon]]i, [[Eestimaa Kubermangu Toitluskomitee]], [[Eestimaa Kubermangu Tööstusmaksu Komisjon]]i, Sõjapõgenike Abistamise Kubermangu Nõukogu, [[Eestimaa Kubermangu Karskuskomitee]], [[Eestimaa Kubermangu Puude ja Metsamaterjalide Varumise Erinõukogu]]) asjaajamise ning asus korraldama administratiivaparaati ja miilitsat. Kubermanguvalitsus jätkas esialgu tegevust.
 
[[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] vkj 30. märtsi/ukj 12. aprilli [[1917]] määrusega „[[Eestimaa kubermangu halduse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]” liideti Eestimaa kubermanguga ka Lõuna-Eesti maakonnad: [[Tartu maakond|Tartu]]-, [[Võru maakond|Võru]]-, [[Pärnu maakond|Pärnu]]-, [[Viljandi maakond|Viljandi]]- ja [[Saare maakond|Saaremaa]] ning anti Eestimaa kubermangukomissari alluvusse. Lõuna-Eestis jõuti administratiivaparaadi loomisega lõpule aprilli keskpaigaks. [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Uue administratiivüksuse]] eestikeelse nimetusena tuli käibele [[Eesti kubermang]].
 
Kubermangukomissar allus siseministeeriumile.
{{Vaata| Eestimaa kubermangu komissari abi}}
 
Kubermangukomissarile allusid maakonnakomissarid[[maakonnakomissar]]id ja nende abid ning miilitsainspektorid. Maakonnakomissarid määrati ametisse ja vallandati Siseministeeriumi poolt kubermangukomissari ettepanekul.
*Järva maakonna komissar [[Aleksander Weiler]].
*Haapsalu maakonna komissar [[Eduard Alver]]
*Tartu maakonna komissar
*
: Vaata ka ''[[Eesti Ajutise Valitsuse komissar]]''
Kubermangukomissari ülesandeks oli: kubermangu juhtimine; [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] ning muude valitsusasutuste korralduste teatavaks tegemine ja nende täitmise kontroll; kubermangu julgeoleku tagamine; kubermangu valitsusasutuste ja ametiisikute tegevuse järelevalve ja revideerimine.
 
[[Tööliste, Soldatite, Maatameeste ja Väikemaapidajate Nõukogu]] määras märtsis kubermangukomissari juurde omapoolse 20-liikmelise valvekomisjoni, mille ülesandeks pidi olema seaduslikkuse andmine komissari määrustele, valitsusasutuste järelevalve, ametnike nimetamine, miilitsa organiseerimine ja seaduseelnõude väljatöötamine.
Kubermangukomissari juurde moodustati [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]], mis alustas tegevust [[1. juuli]] 1917. Maanõukogu ülesandeks oli juhtida koos kubermangukomissariga kohaliku maaomavalitsuse üld- ja administratiivasju.
{{vaata|Kaksikvõim Eestis}}
 
26. oktoobril [[vkj]] [[1917]] kukutati Vene Ajutine Valitsus ja kehtestati nõukogude võim. [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]] 27.10.1917 käskkirja alusel andis Eestimaa kubermangukomissar kubermangu asjaajamise üle Sõja-Revolutsioonikomitee esindajale [[Viktor Kingissepp]]ale.
 
73 071

muudatust