Erinevus lehekülje "Tartu" redaktsioonide vahel

Lisatud 14 392 baiti ,  8 kuu eest
P
Tühistati kasutaja 193.40.60.74 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Bandaranaice.
(nimi)
P (Tühistati kasutaja 193.40.60.74 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Bandaranaice.)
| maakond = Tartu
| asendikaardi_pilt =
}}
 
'''Tartu''' ([[lõunaeesti keel]]es ''Tarto'') on rahvaarvult [[Eesti]] teine linn, linnasisese linnana haldusliku [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linna]] keskasula, [[Lõuna-Eesti]] suurim keskus ja [[Tartu maakond|Tartu maakonna]] [[halduskeskus]]. Linn asub [[Emajõgi|Emajõe]] kallastel.
 
Tartu on tuntud kui Eesti traditsiooniline intellektuaalse elu keskus. Tartus asuvad Eesti vanim [[ülikool]] – [[1632]]. aastal asutatud [[Tartu Ülikool]] – ning Eesti vanim tänini tegutsev [[teater]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]]. Kultuurikeskusena on Tartu mänginud olulist rolli [[ärkamisaeg|eestlaste rahvusliku ärkamisaja]] arengul ja [[Noorlätlased|lätlaste rahvusliku ärkamise]] alguskohana. Linnas toimus [[1869]]. aastal [[I üldlaulupidu]].
 
Vanimad inimasustuse jäljed Tartu aladel on leitud [[Uus-Ihaste asulakoht|Uus-Ihaste asulakohas]] ja nende vanuseks loetakse [[8. aastatuhat eKr|umbes 8000 eKr]]. Umbes 700. aasta paiku rajati hilisema [[Tartu Tähetorn]]i kohale [[Tartu linnus|muinaslinnus]]. Tartu esmamainimise aastaks loetakse aastat [[1030]], kui [[Kiievi suurvürst]] [[Jaroslav Tark]] võitis [[tšuudid|tšuude]] ja rajas vana linnuse kohale uue.
 
[[Fail:Heart of Tartu.jpg|pisi|[[Toomemägi|Toomemäe]] nõlvalt avanenud sügisene vaade vanalinnale: [[Jaani kirik Tartus|Jaani kirikule]] ja [[Tartu raekoda|Tartu raekojale]]]]
 
Läbi aegade on Tartu kandnud nimesid ''Tarbatu'', ''Dorpat'', ''Dorpt'', ''Dörpt'', ''Derpt'', ''Jurjev'' jts. Rahvapäraselt on see tuntud ka kui näiteks ''ülikoolilinn'', ''Emajõe linn'' ja ''Emajõe Ateena''.
 
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] järel sõlmiti Tartus rahulepingud [[Tartu rahu|Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa]] (1920) ning [[Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)|Soome ja Nõukogude Venemaa]] (1920) vahel.
 
Tähtsamatest riigiasutustest tegutsevad Tartus [[Riigikohus]], [[Haridus- ja Teadusministeerium]], [[Tartu Vangla]], [[Ravimiamet]] ja [[Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet]] (PRIA). Suurimaks muuseumiks on [[Eesti Rahva Muuseum]].
 
[[Tartu Raekoja plats]]il paikneb linna keskpunkt, selle tähise koordinaadid on {{koord|tekst=/|NS=58/22/49/N|EW=26/43/21/E|nimi=Tartu keskpunkt}}. [[Tartu vanalinn]] on [[Tartu vanalinna muinsuskaitseala|muinsuskaitseala]].<ref name="wTlHp" />
 
[[2024]]. aastal on Tartu üks kolmest [[Euroopa kultuuripealinn Tartu|Euroopa kultuuripealinnast]].<ref>http://www.tartu2024.ee</ref><ref>https://kultuur.err.ee/974481/euroopa-kultuuripealinnaks-valiti-tartu</ref>
 
[[Fail:Emajõgi Business Centre.jpg|pisi|[[Tartu kesklinn|Kesklinna]] suveõhtune vaade: [[Riia tänav]]a algus, taamal [[Emajõe Ärikeskus]] ja [[Tasku Keskus]], kõrval [[Kvartal (kaubanduskeskus)|Kvartali kaubanduskeskus]]]]
[[Fail:Annelinn_(2020).jpg|pisi|Vaade [[Tartu avaturg]]u Annelinnaga ühendavale [[Turusild|Turusillale]]. Vasakul [[Paju 2]] kõrghoone, paremal [[Anne kanal]], taamal [[Annelinn]]a korterelamud]]
[[Fail:Puitelamu Tartus Oa 1.jpg|pisi|[[Supilinn]]a juugendstiilis puitelamu [[Oa tänav]]a alguses]]
[[File:Riia tänava vaade Lembitu Konsumi juurest.jpg|thumb|Riia tänava vaade Lembitu Konsumi juurest]]
[[File:Vaade avaturu juurest Turusillale.jpg|thumb|Vaade avaturu juurest Turusillale]]
==Nimi==
Varaseim teadaolev Tartu nimi pärineb Vene [[leetopiss]]idest, kus seda kutsuti Jurjeviks (''Юрьев''). Esimest korda mainitakse seda seoses 1030. aasta sündmustega, mil [[Kiievi-Vene]] suurvürst [[Jaroslav Tark]] rajas [[Toomemägi|Toomemäele]] [[Jurjevi linnus]]e. Kohale võidi anda nimi vürsti [[ristinimi|ristinime]] Georgi (Juri) järgi.<ref name="OhqEX" />
 
13. sajandi alguses kirjutatud [[Henriku Liivimaa kroonika]] kutsub Tartu linnust ''Tarbata'', ''Tharbata'', ''Tharbete'' ja ''Darbete''. Sellest nimest pärinevad ka praegune [[Eesti kirjakeel|kirjakeelne]] ''Tartu'', [[lõunaeesti keel|lõunaeestikeelne]] ''Tarto'', [[läti keel|lätikeelne]] ''Tērbata'', [[saksa keel|saksakeelne]] ''Dorpat'' ning viimase [[vene keel|venekeelne]] variant ''Дерпт''. 13. sajandi nimekuju päritolu kohta on esitatud erinevaid seisukohti. [[Friedrich David Lenz]] pakkus 1803. aastal välja, et see seondub [[tatarlased|tatarlastega]]. Teise kunagise arvamuse kohaselt on selle taga [[liivi keel|kuramaaliivi keeles]] tuntud sõna ''tarabos'' või ''taraab'', tähendusega ''[[sarapuu]]''. Tartu nime on arvatud tulenevat ka Skandinaavia jumala [[Thor]]i või müütilise eestlaste jumala [[Taara]] nimest.<ref name="Tvauri238" /> Viimasest hüpoteesist lähtudes on Tartu nime algse variandina nähtud näiteks kuju ''taarpaato'', kus ''paat(o)'' oleks tuletis sõnast ''[[paas]]'' ja ''taarpaato'' tähendaks kohta, kus on Taara ohvrikivi. Samas Eestis keelendit ''paato'' ei tunta. Teise variandina on oletatud lähtesõnana ''Taarpadu'' ehk Taara padu, kus padu märkis madalat niisket rägastikku, võsapadrikut.<ref name="Alvre97" /> Siiski pole kindel, kas Taaraks kutsutud jumalus üldse on piirkonna rahvaste mütoloogias eksisteerinud.<ref name="Tvauri238" /> Veel on [[Lauri Kettunen]] nime alusena välja pakkunud tegusõnu ''tarvastama'', ''tarvama'', ''tarbama'', ''tõrvama'', ''tõrbama'' (näiteks Tõrvatu > Tarvatu > Tartu).<ref name="Alvre97" />
 
[[Paul Alvre]] ja tema seisukohta toetava [[Andres Tvauri]] arvates on Tartu saanud nime ürgveise ehk [[tarvas|tarva]] järgi. Alvre eeldab, et sõna ''tarvas'' võis käänduda nii ''tarvas:tarva'' (nagu näiteks samuti Henriku kroonikas mainitud ''Tarwanpe'' ehk [[Tarvanpää linnus|Tarvanpää]] puhul) kui ''tarvas:tarba'' (nagu näiteks ''varvas:varba''). Nime algkuju oli sel juhul ''Tarbata''. Alvre peab ootuspäraseks selle sõnatüve tugevat astet enne sufiksit ''-ta'' (nagu ''varvas:varba-ta''). Hiljem on tema oletuse kohaselt [[sisekadu|sisekao]] tulemusena teise silbi ''a'' ära jäänud (seda arengujärku peegeldavad saksa-, vene- ja lätikeelsed nimekujud) ja toimunud [[assimilatsioon]] ''b-t'' > ''tt'' ning nime hakatud hääldama ''Tarťtu''.<ref name="Alvre97" /> Tvauri juhib tähelepanu asjaolule, et [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome]] keelealal on loomanimede, sh tarva nime kasutamine väga levinud (Eestis näiteks Tarvanpää, [[Tarvastu]], [[Tarvasjõgi]], Tarva). Ka mitmetel teistel 13. sajandi linnustel olid loomanimed (lisaks Tarvanpääle veel [[Otepää linnus|Otepää]] ja [[Varbola linnus|Varbola]]).<ref name="Tvauri238" />
 
Nime "Tarbatum" kasutati kuni [[16. sajand Eestis|16. sajandi]] 1. pooleni Tartu märkimiseks ladinakeelsetes [[ürik]]utes ja [[kroonika]]tes.<ref name="EEvana" />
 
Linna lüüriline hüüdnimi on "[[Ateena (klassitsistlik eponüüm)#Emajõe Ateena (Dorpat)|Emajõe Ateena]]".
 
== Ajalugu ==
{{vaata|Tartu ajalugu}}
===Vanaaeg===
Tartu tekkis kohta, kus põhja-lõuna suunas minevad teed ületasid olulise veetee, [[Emajõgi|Emajõe]].<ref name="msAUj" /> Hiljemalt umbes 700. aastal ehitati [[Toomemägi|Toomemäele]] [[Tartu linnus|linnus]]. Tartut mainiti kirjalikult esimest korda 1030. aasta paiku, kui [[Kiievi suurvürst]] [[Jaroslav Tark]] [[Vana-Vene]] [[leetopiss]]ide andmetel ründas [[tšuudid|tšuude]], võitis nad, ning rajas Jurjevi linnuse. Nimi ''Jurjev'' tuleneb Jaroslav Targa [[ristinimi|ristinimest]] ''Juri''. Kiievi suurvürstiriigi võimu alla kuuludes kasvas Tartu tolle aja kontekstis suhteliselt suureks asulaks. Pärast linnuse vallutamist ja mahapõletamist [[sossolid|sossolite]] poolt 1061. aastal Kiievi võimuperiood lõppes.<ref name="zASL8" /> Linnus ise ehitati üles, aga asulat enam mitte.<ref name="Lang" />
 
===Keskaeg===
[[Fail:Tartu linnamüüri säilmed 1, 13.-15.saj..JPG|pisi|vasakul|[[Tartu linnamüür|Tartu keskaegse linnamüüri]] säilmed]]
13. sajandi alguses, [[Liivimaa ristisõda|Liivimaa ristisõja]] ajal, läks [[Riia piiskopkond|Riia piiskopi]] ja [[Mõõgavendade ordu]] võimu alla. Otsustavaks sündmuseks sai [[Tartu piiramine (1224)|Tartu muinaslinnuse vallutamine]] [[1224]]. aastal, mida on peetud ka [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|muistse vabadusvõitluse]] lõpuks Mandri-Eestis. Mahapõletatud [[linnus]]e asemele püstitati kivist [[Tartu piiskopilinnus|piiskopilinnus]] (praeguse tähetorni kohal) ning Tartust sai enam kui kolmeks sajandiks piiskopkonna keskus. [[Tartu raad]]i on allikais mainitud esmakordselt [[1262]]. Linn kuulus [[Vana-Liivimaa]] rikkamate linnade hulka, mis elatus [[Venemaa]] ja [[Lääne-Euroopa]] vahelisest kaubandusest. Seal asus neli [[klooster|kloostrit]] ja kaheksa [[Kirik (pühakoda)|kirik]]ut.
 
===Uusaeg===
[[Fail:Dorpat im Jahre 1553.png|pisi|Tartu vaade aastal 1553]]
Tartu esimene õitseaeg lõppes [[Liivi sõda|Liivi sõjaga]]. [[1558]]–[[1582]] kuulus linn ja piirkond vojevoodkonnana [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigile]] (vene ajalookirjanduses kasutati sellel ajal Tartu kohta nime Jurjev ehk Liivimaa-Jurjev (''Юрьев-Ливонский''), seejärel [[1583]]–[[1625]] [[Poola]]le vaheajaga [[1601]]–[[1603]], mil linn kuulus [[Rootsi]]le. 1625. aastal läks linn jällegi Rootsi kuningriigile. Sagedased sõjad purustasid enamuse endisest hiilgusest, lisaks küüditati [[1571]] kogu saksa soost elanikkond Venemaale.
 
Rootsi alluvuses alustas linnas 1632. aastal tegevust [[Tartu ülikool|ülikool]] – Academia Gustaviana –, mis tegutses Tartus kuni [[1699]]. aastani. Linna lähedale [[Ropka mõis]]a asutati [[Bengt Gottfried Forselius]]e eestvõttel kooliõpetajaid ettevalmistav [[Forseliuse seminar|õpetajate seminar]]. 1699. aastal koliti ülikool sõja jalust Pärnusse, kus see tegutses 1710. aastani; seda perioodi tuntakse tänapäeval ''Academia Gustavo-Carolina'' nime all.
 
[[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus langes linn jälle Vene vägede kätte. Rootslaste tagasipöördumist kartes [[küüditamine|küüditati]] [[1708]]. aastal linnakodanikud ning põletati linn täielikult maha. Maa oli sõjast kurnatud ja vaene, peamiselt puust linna laastasid korduvalt tulekahjud, [[1775]] hävis 2/3 linnast. Järgneva ülesehitustöö käigus kinkis keisrinna [[Katariina II]] Tartule [[Kivisild (Tartu)|kivisilla]].
 
[[Fail:Tartu 1866.jpg|pisi|vasakul|Tartu vaade aastal 1866. Esiplaanil [[Meltsiveski tiik]]]]
1802. aastal avati Tartus [[Aleksander I]] käsul jällegi ülikool, mis tegutseb tänapäevani. [[19. sajand]]i esimesel poolel oli [[Tartu Ülikool]] kõige suurem ülikool kogu Vene riigis. Linn kasvas kiiresti ja muutus oluliseks teadus- ja kultuurikeskuseks. Sajandi teisel poolel oli seal oluline rahvusliku liikumise keskus. Anti välja ajalehte [[Postimees]], tegutsesid [[Eesti Kirjameeste Selts]], [[Eesti Üliõpilaste Selts]] ja [[Õpetatud Eesti Selts]] ning [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]]. Tartu sai [[raudtee]]ühenduse [[1876]]. aastal. [[1893]]. aastal muudeti [[venestamine|venestamise]] käigus linna nimi ametlikult Jurjeviks (saksa transkriptsioonis ''Jurjew'').<ref name="FDixa" /> Vältimaks vene nime, kasutati eesti ja saksa keeles nimesid ''Taaralinn'', ''Embach-Athen'', ''Embachstadt'', ''Musenstadt am Embach-Ufer'' jne.
 
====Uusim aeg====
[[Fail:Tartu raekoda ja Raekoja plats,19. sajand.jpg|pisi|[[Tartu raekoda]] ja [[Raekoja plats (Tartu)|Raekoja plats]] 19. sajandi piltpostkaardil]]
[[Esimene maailmasõda]] ja [[Vabadussõda]] möödusid Tartus suuremate purustusteta. [[2. veebruar]]il [[1920]] sõlmiti Tartus Eesti Vabariigi ja [[Vene SFNV|Nõukogude Venemaa]] vahel [[Tartu rahu]] ja [[14. oktoober|14. oktoobril]] 1920 [[Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)|Soome ja Nõukogude Venemaa vahel]].
 
Sõdadevahelisel ajal laienes linn kiiresti, muuhulgas rajati [[Tähtvere]] linnaosa. [[Raadi mõis]]a rajati [[Eesti Rahva Muuseum]]. Linnas tegutsesid ülikool, [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)|Eesti Teaduste Akadeemia]] ja [[Pallas]]e kõrgem kunstikool.
 
[[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] sai Tartu rängalt kannatada. Hävisid 2/3 elamispinnast, [[Kivisild (Tartu)|Kivisild]], [[Eesti Rahva Muuseum]]i ja [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] hooned jpm. [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsiooni]] ajal tasandati suurem osa kesklinna varemetest haljasaladeks. [[1960. aastad|1960. aastatel]] algas hoogne elamuehitus [[Annelinn]]as. [[1960]]. aastal valmis [[Kaarsild (Tartu)|Kaarsild]] ja [[1980]]. aastal [[Sõpruse sild (Tartu)|Sõpruse sild]], mis ühendab Annelinna [[Karlova]]ga, rajati ülikooli uus [[Tartu Ülikooli füüsikahoone|füüsikahoone]] ning [[Tartu Ülikooli raamatukogu|raamatukogu]]. Linnas paiknenud suure [[Raadi sõjaväelennuväli|sõjaväelennuvälja]] tõttu oli Tartu [[kinnine linn]]: välismaalasi lubati Tartusse vaid erandjuhtudel.
 
[[Fail:Tartu Kivisild, c 1913.jpg|pisi|vasakul|[[Kivisild (Tartu)|Kivisild]] 1913. aasta paiku]]
 
[[Tartu Katseremonditehas]]es valmistati [[veoauto]] [[GAZ]] raamile Eestis laialt levinud [[leivaauto]]sid ja kolhoosibusse. Viimased legendaarsed mudelid olid tootmises veel enne Nõukogude aja lõppu. Eesti taasiseseisvumisel alustati tehase ruumides [[Scania]] kontserni all [[buss|liinibuss]]ide tootmist. Esimese suurema partii tellis [[Tallinna Autobussikoondis]]e AS. Lisaks Tallinnale valmistati suurem kogus ka Tartusse ning väiksemad kogused [[Kohtla-Järve]]le, [[Narva]] ja [[Pärnu]]sse. Viimasena valmistati Tartus Scania linnalähiliinibusse [[Scania Omniline]], mis Eestis sõidavad ringi [[GO Bus]]i ja [[ATKO]] liinide all. 2007. aasta sügisest tehas likvideeriti ja tootmine lõpetati.
 
[[Fail:Eesti Rahva Muuseumi peahoone 02.jpg|pisi|[[Eesti Rahva Muuseumi peahoone]] avati 2016. aastal]]
[[1980. aastad|1980. aastate]] lõpust ja taasiseseisvumisest alates on hakatud sõjas purustatud kesklinna uuesti täis ehitama. Taastati sõjast saadik varemeis seisnud [[Tartu Jaani kirik|Jaani kirik]]. Riiklikest institutsioonidest toodi Tartusse [[Riigikohus]] ja [[2002]]. aastal ka [[Haridus- ja Teadusministeerium]]. Rajatud on mitmeid kaubanduskeskuseid ([[Lõunakeskus]], [[Tartu Kaubamaja]], [[Tasku Keskus|Tasku]], [[Kvartal (kaubanduskeskus)|Kvartal]] jt). Oluliselt on edasi arenenud [[Maarjamõisa]] (seahulgas on [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] laiendanud oma meditsiinilinnakut ja Tartu Ülikool välja ehitanud oma Maarjamõisa tehnoloogialinnaku).
 
2012–2015 ehitati esimesed kaks lõiku Tartu [[Idaringtee]]st.<ref name="s4GnB" /> 2016. aastal avati Raadil [[Eesti Rahva Muuseumi peahoone|Eesti Rahva Muuseumi uus hoone]].
 
== Sümboolika ==
188

muudatust